Ideaalne meeskond koosneb inimestest, keda võib nimetada meeskonnamängijateks. Probleem on aga selles, et me ei ela ideaalses maailmas, järelikult on keeruline komplekteerida ka ideaalset meeskonda. Siiski näitab praktika, missugused on peamised meeskonnamängija tunnused meeskonnas, millele tähelepanu pöörates saab iga juht hinnata, kui tugevaks (või siis nõrgaks) konkreetne töötaja meeskonna muudab.
3I mudel: isetu, isukas ja inimestekeskne töötaja
Olen juhtimiskoolitajana palju inspiratsiooni leidnud Patrick Lencionist, kelle stiil juhtimistreeneri ja coachina resoneerub minuga. Oma viimases raamatus „The Ideal Team Player” (eesti k „Ideaalne meeskonnamängija”) jutustab Lencioni loo väljamõeldud ettevõttest, kellel on vaja vaid mõne kuuga värvata meeskonda enam kui 50 uut inimest, kellest kõik oleksid ka meeskonnamängijad. Selle võimatuna näiva ülesande lahendamiseks hakkavad juhid välja töötama mudelit, mille alusel hinnata, kas inimene sobib nende meeskonda või mitte. Raamatut lugedes nägin aga seda mudelit kasulikuna mitte ainult uute inimeste värbamisel, vaid ka olemasoleva meeskonna hindamiseks.
Lencioni on oma paarikümneaastase juhtimiskoolitaja karjääri jooksul tuvastanud, et kõige paremad meeskonnamängijad on isetud (humble), isukad (hungry) ja inimestekesksed (people smart).
Isetu
Isetus meeskonnas väljendub võimena meeskondlikud huvid isiklikest kõrgemale seada. See ei tähenda, et inimese eraelu ära peaks kaduma ja kogu oma energia ainult tööle peaks suunama, vaid mõistmist, et kui me koos midagi teeme, siis lõppeesmärk peaks olema ühine, mitte isiklik kasu. Isiklik kasu meeskonnas peab väljenduma meeskondliku kasu järgi.
Kui inimesed ei ole meeskonnas isetud, hakkavad nad aga varem või hiljem tiimis n-ö oma mängu mängima, pöörates sellega peapeale kogu meeskonna sisekultuuri. Kui meeskonnas on töötajad, kelle maailm pöörleb ainult nende ümber, on teistel inimestel nendega väga keeruline koostööd teha ja juhtidel neid ka väga keeruline juhtida.
Isukas
Isukus meeskonnas väljendub huvi kaudu. Paljude töötajate huvi oma töö vastu väljendub ainult saadavas tasus, mida võib nimetada isekaks isukuseks – nad ei käi tööl mitte midagi saavutamas, vaid optimeerivad ainult oma isiklikku sissetulekut ja heaolu. Sellist tüüpi isukus viitab aga jällegi isekusele (enesekesksusele) meeskonnas – mul on ainult huvi ja isu selle suhtes, mida isiklikult saavutan, mitte selle suhtes, kuhu meeskonnana jõuame.
Isukas töötaja on huvitatud alati edasi liikumisest küsides endalt ja oma meeskonnalt, kuidas me saaksime edasi liikuda. Isukas töötaja keskendub tööl alati rohkemale – kuidas saaksime rohkem teha, kuidas saaksime rohkem ideid välja pakkuda, kuidas saaksime rohkem uusi asju proovida ja kuidas saaksime uusi asju õppida? Isukaid inimesi ei pea juhid tagant sundima, vaid nendel on huvi (sisemine motivatsioon) endal olemas.
Inimestekeskne
Inimestekesksed töötajad mõistavad empaatia kaudu teiste töötajate tundeid, valides enda väljendamiseks alati pigem selliseid viise, mis teisi inspireerivad, mitte ei demotiveeri. Teatud kontekstis võib inimestekesksust pidada ka emotsionaalseks intelligentsuseks, aga tegelikkuses on inimestekesksus lihtsam – see kätkeb eneses lihtsalt inimese tasandil mõistmist, kuidas minu käitumine teistele inimestele mõju avaldab.
Inimestekesksed töötajad tajuvad hästi grupidünaamikat, oskavad õigel hetkel vestlustesse sekkuda (vajadusel ka väljuda), küsida õigeid küsimusi, mis inimesi nende töös edasi aitavad, ja suudavad ka pikemal perioodil vestlustes osavõtlikud olla.
Need 3 omadust iseloomustavad Lencioni hinnangul kõige paremini meeskonnamängijat. Kuidas on olukord sinu meeskonnas – kui paljud sinu töötajatest on isetud, isukad ja inimeste kesksed? Ning kas ideaalseid meeskonnamängijaid üldse eksisteerib?
NB! Motivaatori juht Kaido Pajumaa astub üles ka novembris toimuval Koolituskonverentsil, kus ta veab enesejuhtimise töötuba ja esineb ka ettekandega. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega SIIN ja registreeri end soodushinnaga!
Autor: Kaido Pajumaa, Motivaatori meeskonna- ja juhtimiskoolitaja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.