Sotsiaalministeeriumi plaanil tõsta aastaks 2040 pensioniiga 70. eluaastani on jumet, sest seisame tööjõukriisi lävel, kuid kindlasti peame samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörama ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele – vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu.
- CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt Foto: Sven Tupits
Lisafakte
kuigi tööealisteks inimesteks arvestavad Eesti uuringud kuni 74-aastaseid, oli CV Keskuse andmebaasis kandideerijate seas käesoleval aastal kõigest 0,6% enam kui 60-aastaseid töövõtjaid;
69,5% üle 60-aastastest soovis tööd leida Tallinnas;
populaarsemad ametid, kuhu üle 60-aastased tänavu kandideerisid, olid klienditeenindaja, autojuht, raamatupidaja, müüja, turvatöötaja, puhastusteenindaja, tootmistööline ja nõudepesija;
enam kui 50-aastaste töövõtjate kandideerimiste arv moodustas tänavu 6,2% kõikidest kandideerimistest, mis võib viidata, et tegelikult toimub töötuturult väljumine juba täna enne pensioniiga;
loomulikult ei tohi unustada, et vanem generatsioon kandideeribki märksa harvem kui nooremad ja seepärast ei peegelda kandideerimiste arv hõivatute arvu üks-ühele.
„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ja väljarände tõttu järgmise kümne aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,” ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase kümne aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga.”
Henry Auväärti sõnul ei ole Eesti siin mingiks erandiks. „Sama kriisi serval seisavad meiega koos paljud suurriigid – koguni 87% maailma suurima majandusega riikidest jõuab järgmise 15 aastaga tööjõupuudusesse, mistõttu ei tasu loota talentide sissevoolule,” sõnas Henry Auväärt. „Inimesed, kes Eesti riiki edasi veavad, tuleb leida omade seast.”
„Juba täna väidab enam kui pool (täpsemalt 55%) tööandjaist, et neil on vajalikke töötajaid puudu. Aastaga on märkimisväärselt keerukamaks muutunud isegi lihttööliste otsingud neis valdkondades, kus hõivatute ning töökäte arv on suurim,” lisas Henry Auväärt, „seega peavad noored juba varakult mõistma, et suure tõenäosusega tuleb neil tööd teha märksa kauem kui nende vanematel.”
Henry Auväärt nentis, et pensioniea tõstmine sunnib tänaseid noori senisest enam nägema vaeva oma töövõimekuse säilitamisel. „Loodetavasti jõuab meditsiiniteadus piisavalt kiirelt areneda ja meie eluiga pikendada, enne kui töötegijate arv kriitilise piirini jõuab,” lootis Auväärt. „Eluiga kasvatamata saavad töökäed küll otsa kuid pelgalt pensioniea tõstmine seda ei lahenda.”
Omaette küsimus on Henry Auväärti sõnul veel see, et me tegelikult ei tea täna väga täpselt, millised ametikohad aastal 2040 töökäsi vajavad. „Võib täitsa juhtuda, et suurema osa tööst teevad ära robotid ja inimesel ongi vaid kontrollifunktsioon,” tõi ta näite. „See tähendab, et inimese füüsilisel vanusel pole enam väga suurt rolli.”
Allikas: CV Keskus.ee
CV Keskus.ee on aastal 2000 loodud Eesti populaarseim tööportaal, mis on tänaseks esindatud ka Lätis, Leedus ja Ungaris ning kuulub rahvusvahelisse juhtivate tööportaali võrgustikku The Network. CV Keskus.ee veebilehel on praegu üle 13 000 tööpakkumise.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.