Puudulik ventilatsioon tootmishoones võib kaasa tuua ränki tagajärgi

Mis juhtus?

55-aastase Diana (nimi muudetud) ülesandeks oli tootmishoones teostada puittoodete kvaliteedikontrolli. Tööpäev algas kell kuus hommikul. Pärast puhkepausi, kella 11 paiku, hakkas Dianal pea valutama, veidi hiljem tundis ta peapööritust. Ta pöördus meistri tööruumidesse, kus ta võttis istet. Diana huuled kangestusid ja ta tundis külmavärinad üle kogu keha. Kohale kutsutud kiirabi toimetas töötaja erakorralise meditsiini osakonda, kus tuvastati hingamisteede kaudu saadud mürgistus.

Miks juhtus?

Tootmisruumis töökoha läheduses liikusid aeg-ajalt kolm gaasiga töötavat sisepõlemismootoriga kahveltõstukit. Töötajal tekkinud mürgistus sai võimalikuks tõstukitelt erituva süsinikmonooksiidheitgaasi saaste tõttu. Töökohtadel on puidutöömasinad varustatud puidutolmu ja saepuru eemaldamiseks aspiratsioonisüsteemiga (väljatõmbeventilatsiooniga) ning värske õhk tuleb tootmisesse läbi lahtiolevate katuseluukide ja akende. Välisõhutemperatuur oli sellel päeval kümme kraadi alla nulli, seetõttu ei avatud tootmishoone luuke ja aknaid. Süsteem oli reguleeritud küttekulude kokkuhoidmiseks talverežiimile, mille tagajärjel suunati tolmust ja saepurust filtreeritud õhk tagasi tootmisesse. Lõhnatu ja värvitu vingugaasi kontsentratsioon suurenes ruumides järk-järgult, põhjustades töötajale tervisekahjustuse, mis oleks võinud lõppeda ägeda mürgistuse ja teadvusekaotusega. Kuigi tööandja oli hiljuti korraldanud süsinikmonooksiidi mõõtmised ja sissehingatavas õhus ületas selle kontsentratsioon piirnormi mitmekordselt, sai õnnetus toimuda tervisekahjustuse vältimiseks mitterakendatud abinõude tõttu.

Kuidas edaspidi sarnaseid juhtumeid vältida?

Kuna tootmises põhjustasid süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni tõusu olulisel määral kolm gaasiga töötavat sisepõlemismootoriga kahveltõstukit, tuleb need asendada elektriliste tõstukitega. Aspiratsioonisüsteem tuleb seadistada suverežiimile, mille tulemusena suunatakse õhk ruumidest välja. Talverežiimi võib kasutada siis, kui tootmises olev õhk ei ole enam saastunud. Samas tuleb mõelda sellele, et töökohad oleksid varustatud küllaldase värske õhuga, mistõttu tuleb selleks ettenähtud luugid ja aknad hoida avatuna. Edaspidi võiks tööandja ehitada sissepuhke-ventilatsioonisüsteemi, mis tagaks töökohtade varustatuse värske õhuga, ning seda asjatundlikult ehitades hoiaks kokku ka küttekuludelt. Juhtum on õpetlik ja sarnased olukorrad võivad aset leida ka suveperioodil jaheladudes. Tööandjatel tasub juhtumist õppida.

Allikas: Tööelu.ee