Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalmeedia värbamiskampaania, mis tõi 9930 sooviavaldust!
Viimase aja üks personalijuhtimise valdkonna kõneldumaid teemasid on generatsioonid tööjõuturul, täpsemalt Y- ja Z-generatsioonid, ning kuidas küll nende generatsioonide esindajad ligi meelitada ja tööle saada. Teema on juba nii populaarne, et noored kirjutavad sel teemal hoogsalt lõputöid, personalijuhid aga otsivad konverentse ja koolitusi, kust mingeidki mõtteid ja juhtnööre saada, kirjeldab oma blogis ISS-i personalijuht Helo Tamme
Igatahes jäi hiljuti silma üks Rootsi Kaitsejõudude sotsiaalmeedia värbamiskampaania: „Who cares?” (ehk „Kelle mure?”). Rootsi Kaitsejõud seisid mõne aja eest silmitsi väljakutsega, kuidas täita 1430 ametikohta, mille sihtrühmaks olid alla 30-aastased, kelle puhul oodati oma mugavustest loobumist teiste aitamise nimel – väljakutse, mida enamik Eestis värbavatest professionaalidest ei ole uneski näinud ja loodavad, et ei saa nägemagi.
Kaitsejõududele tuli appi DDB Worldwide Inc., kes aitas kampaaniat korraldada. Kampaania jaoks loodi olukord, kus inimene suleti Stockholmi kesklinnas musta kasti. Kasti minnes pidi inimene arvestama sellega, et ta peab seal istuma seni, kuni keegi ta vabastab. Iga tunni aja tagant uks avanes: kui ukse taga oli vabatahtlik, siis sai kastis olnud inimene sealt välja tulla, kui aga ukse taga kedagi ei olnud, tuli järgmiseks tunniks veel kasti jääda. Mida arvad, kuidas see 89 tundi kestnud kampaania neil läks?
Tuli välja, et see kujunes hitiks – kampaania ajal toimusid sotsiaalmeedias otseülekanded mustas kastist toimuvast, mida inimesed said oma kodudest jälgida, lisaks kasutati välireklaamtahvleid jmt (sh veebibännerid, YouTube). Ilmselgelt võtsid kampaaniakorraldajad endale sellise kampaaniaga riski, kuna ei olnud ju teada, kuidas inimesed sellele reageerivad, kas tulevad ideega kaasa või mitte. Nagu selgus, tasus risk end ära ja kampaania läks korda väga paljudele inimestele. Kokku ohverdas oma mugavuse 89 kampaaniatunni jooksul 74 inimest, kes tulid kohale Rootsi eri piirkondadest, et kastis olnud inimene vabastada ja ennast asemele ohverdada.
Kampaania oli nii populaarne, et selle koduleht sai nelja päeva jooksul üle 100 000 vaatamise. Lisaks sihtrühma hulgas tähelepanu saamisele suudeti selle kampaaniaga aga tõestada, et on siiski inimesi, kes on valmis oma mugavuse teiste nimel ohverdama. Ja tulemused on teada: kui esialgu oodati 1430 ametikohale 4300 sooviavaldust, siis reaalsus oli tunduvalt roosilisem – saadi 9930 sooviavaldust!
Pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna: vaata seda ülevaatliku videot YouTube'i-kampaaniast siin.
Hea lugeja, kas mõte hakkas liikuma? Huviga ootaks mõnda taolist suurejoonelist kampaaniat peagi ka Eestisse – anna julgelt märku, kui plaani oled pidamas, kaks pead on ikka kaks pead ja mitmekesi suudame ehk rohkem n-ö kastist välja mõelda.
Allikas: Helo Tamme blogi
Autor: Helo Tamme, ISS-i personalijuht
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele