Millal on kõige parem pensionile jääda?

Pikeneva oodatava eluea ning madala sündimuse tõttu vananeb enamiku arenenud riikide elanikkond. Sotsiaalkindlustussüsteemide koormuse vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vananeva elanikkonnaga riigid huvitatud, et rahval oleks motivatsiooni võimalikult kaua tööturul osaleda. Seega on keskmine või oodatav vanus, kus inimesed otsustavad pensionile jäämiseks tööturult lahkuda, väga oluline näitaja.

Keskmist pensionile jäämise iga ei saa leida ka uute pensionisaajate keskmise vanuse põhjal, sest enamik pensionieas tööga hõivatuid saab samal ajal ka pensioni. Samuti erineb efektiivne pensionileminekuiga märkimisväärselt seaduses sätestatud pensionieast: paljud lahkuvad tööturult tervise pärast või muudel põhjustel jäädavalt juba enne pensioniea saabumist, ent teisalt töötavad paljud inimesed kaugelt üle pensioniea edasi.

OECD kasutab efektiivse pensionilejäämise ea arvutamiseks tööjõu-uuringu andmeid 40–74-aastaste elanike tööjõus osalemise kohta viieaastase vahemikuga vanuserühmades. Ligikaudu selles eas hakkabki tööjõus osalemise määr alanema: esialgu terviseprobleemide pärast, hiljem pensioniea tõttu. Lihtsa keskmise efektiivse pensionileminekuea saabki leida tööjõust lahkujate keskmise vanusena (vt staatiline näitaja joonisel 1 ja 2). Kahjuks sõltub arvutus rahvastiku struktuurist, mida omakorda mõjutab suremus, aga ka näiteks sõjaaegsete põlvkondade tõttu erineva suurusega sünnikohordid. Mida suurem on suremus vanuses 40–74, seda madalamaks osutub keskmise tööjõust väljuja vanus.

Selleks, et keskmine pensionile mineku iga ei sõltuks rahvastiku struktuurist ja oleks rahvusvaheliselt võrreldav, kasutatakse standarditud näitajaid. Selleks rakendatakse kõigile vanuserühmadele võrdsed kaalud. Joonistel 1 ja 2 on näha, et standarditud efektiivne pensionileminekuiga on märksa kõrgem kui tavaline keskmine pensionileminekuvanus. Seda võib käsitada ka oodatava pensionileminekueana, tingimusel et inimene elab vähemalt 75-aastaseks.

Dünaamilise ja staatilise standarditud näitaja erinevus seisneb peamiselt selles, et staatilise puhul tuleb teha eeldus, et järjestikused sünnikohordid käituvad sarnaselt. Nimelt võrreldakse järjestikuste viieaastase vahemikuga vanuserühmade tööjõus osalemise määra samal aastal. Selle eelduse vältimiseks kasutatakse dünaamilist näitajat, milles võrreldakse vanuserühma käitumist sellesama vanuserühma käitumisega viis aastat varem. Praktikas mõjutab aga käitumist majandustsükkel, mis teeb dünaamilise näitaja staatilisest heitlikumaks.

Alloleval joonisel 3 on keskmine efektiivne pensionile jäämise iga valitud OECD riikides reastatud naiste näitaja järgi. Eestis lahkuvad just naised Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes tööturult suhteliselt hilja ning ka meeste näitaja on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.

Allikas: Eesti Pank