Eriarstiabi mahu vähendamine võib haiglates kaasa tuua mitte ainult tugipersonali, vaid ka arstide ja õdede koondamise ja oodata võib pigem järjekordade pikenemist. On naiivne loota, et kõik patsiendid saavad kodust kaugele ravile sõita ja suurhaiglad suudavad kogu väiksematelt haiglatelt kärbitud töö ära teha.
- Kui riik tervishoiu rahastamist suurendada ei plaani, tuleb rahvale ausalt öelda, et järjekorrad pikenevad veelgi. Foto: pixabay.com
Tervishoiutöötajad ei jaga tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski põhjendamatut optimismi, kes lubab ravijärjekordade lühenemist juba järgmisel aastal. „Tallinnas ja Tartus on õdesid ja hooldajaid niigi liiga vähe ja nende koormuse suurendamine on lubamatu”, ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik. Ta lisas, et praegu käivad läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks, aga töötüli võib tekkida hoopis selleks aastaks kokkulepitud tunnitasu täitmise pärast, sest üldhaiglad on pandud keerulisse seisu.
Raske on mõista haigekassa otsust vähendada eelarves kogu Eesti statsionaarseid ravijuhtusid 4% ja ambulatoorseid 1%. Võrreldes eelmise aasta tegeliku töömahuga pääseb haigekassa raha eest eriarsti vastuvõtule üle 97 000 patsiendi vähem. Kõige suuremad kärped tabavad maakonnahaiglaid.
Eelmisel aastal mõnd tervishoiuteenust kasutanud inimestest hindasid arstiabi kättesaadavust halvaks tublisti üle poole – 56%. Peamiste probleemidena nimetati liiga pikka järjekorda ükskõik millise eriarsti juurde saamiseks ja seda, et eriarst asub liiga kaugel. Elektroonilise registreerimise võimalus on enamikus suuremates haiglates juba täna olemas, kuid seda kasutab arstiaja broneerimiseks üksnes 8% patsientidest. Üleriigiline digiregistratuur, millele minister suuri lootusi paneb, võib küll kaotada võimaluse korraga mitme arsti juurde aega kinni panna, kuid niisuguseid topeltregistreeringuid tegi vaid 4%.
Kui riik tervishoiu rahastamist suurendada ei plaani, tuleb rahvale ausalt öelda, et ravikindlustusmaksu eest saadava arstiabi mahtu kärbitakse ja järjekorrad pikenevad tõenäoliselt veelgi.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.