Mis saab kandideerijatele saatuslikuks?

Ligi kolmveerand tööandjatest leidis tänavu oktoobris läbi viidud tööturu-uuringus, et nad välistavad kandidaadi kandideerimisprotsessist just liialt sagedase töökohavahetuse tõttu.  Värskest uuringust selgus, et suurimaks ohuks ei ole kandideerijale mitte vigane CV või vähene ettevalmistumine tööintervjuuks, vaid hoopiski sagedad töökohavahetused ja negatiivne tagasiside endiselt ülemuselt, kolleegilt või sotsiaalmeediast.

Pidev liikumine töökohtade vahel iseloomustab tööturul nooremat põlvkonda, kelle tööstaaž on praegu ühel ametikohal alla kahe aasta, mida on 3,5 korda vähem kui vanematel generatsioonidel. „Noorele põlvkonnale omane soov karjääriredelil kiiresti edasi liikuda võib neile praegu veel miinuseks olla, kuid see on paratamatus, millega ka tööandjad peavad leppima. Lähiaastatel saab tööturul määravaks see, kuivõrd atraktiivseks suudab tööandja pakutava töökoha noortele muuta ja kuidas neid seal motiveerituna hoida,” leiab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.

Koguni 75% tööandjaist leidis, et negatiivne tagasiside endistelt kolleegidelt või ülemustelt on peamine põhjus, miks kandidaat ei jõua värbamisprotsessis järgmisesse vooru. Samuti pidasid nad oluliseks kandidaadi välistamise põhjuseks ka ebasobivaid jälgi sotsiaalmeedias, uudistes ja teistes allikates. sisaldab. Kahjuks ei pööra paljud tööotsijad piisavalt tähelepanu sellele, missugust infot avalikes allikates nende kohta leidub, ning veelgi enam, kelle nad tegelikult soovitajaks lisavad. On üllatav, et niivõrd väikses riigis, kus aastas vahetab töökohta peaaegu iga neljas töötaja, saavad kandideerimisel saatuslikuks suhted endise ülemuse või kolleegiga,” leiab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

„Aktiivsus tööturul on tekitanud vajaduse leida kandidaadi kohta rohkem infot, kui temalt saadav CV

Tööturu-uuringu andmed koguti 2015. aasta oktoobrikuus ja uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.

Allikas: sekretar.ee