Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
- Triin Lauri (vasakult), Kaire Põder, Andre Veski. Foto: Katre Savi
Südasuvises saates „Õppetund“ analüüsime Eesti hariduskorralduse võlu- ja valupunkte ning arutame, mis võiks olla paremini, et saavutada ühiskondlik ja majanduslik edu.
Saatekülalisteks on enam kui 10 aastat haridusuuringutega tegelenud eksperdid ja raamatu „Kas Eesti PISA on viltu?“ autorid: riigiteadlane ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, haridusökonomist ja EBSi majandusprofessor Kaire Põder ning andmeteadlane ja EBSi vanemteadur Andre Veski.
Saadet juhib Katre Savi.
Eesti PISA-edu elatustaset ei tõsta. Kuidas pöörata haridusega majandus kasvule?
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.