Valituse majanduskabinetis tegi MKM ettepaneku luua oskustööjõu erisus suure tööjõupuudusega valdkondades, kus Eesti inimesega töökohti täita ei suudeta ja viia makstava miinimumi nõue ühe keskmise brutopalgani.
- Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo ettepanek tooks tööjõuturule juurde meil vajaka olevate erialade inimesi. Foto: Jürgen Randma/Valituse kommunikatsioonibüroo
„Kui me soovime, et Eesti majandus kasvaks, peame võimaldama sektoritele, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja ekspordivad, oskustööjõu paremat kättesaadavust. Kontrollitud töörände hõlbustamine on ettevõtjate poolt kauaoodatud samm, kuna piisav oskustööjõu olemasolu on ekspordi suurendamisel hädavajalik. Inimesed, keda me siia tööturule juurde vajame on kvalifitseeritud spetsialistid, keda ettevõtjad Eestist piisavalt ei leia,“ rõhutas majandus ja tööstusminister Erkki Keldo 15.11 kohtumisel. Ta lisas, et Eestisse tööle tulijad läbivad taustakontrolli ning neil peab olema kehtiv tööleping.
Seotud lood
Faktidele otsa vaadates tekib küsimus, kes ja kuidas hakkab Eesti riiki ülal pidama 20–30 aasta pärast, kirjutas arvamusloos Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.
Eeloleval poolaastal on ettevõtete müügitulu ja kasumlikkus veel suurema surve all, selgub enam kui kolmesaja ettevõtte juhi vastustest Äripäeva Infopangale.
ManpowerGroupi rahvusvahelise uuringu kohaselt märgib 52 protsenti tööandjatest, et on naiste ja meeste töötasude võrdseks muutmisel eesmärgini jõudmas või jõudnud, samas ülejäänutel on endiselt mahajäämusi või pole nad selle teemaga üldse tegelenud.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.