Virtuaalne töö- ja karjäärimess pakub võimalusi nii tööotsijale kui karjääripööret plaanijale
- ST
Virtuaalne töö- ja karjäärimess pakub uudistamist ka neile, kes täna tööd või töötajaid otsimas ei ole
8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.
Töömessi projektijuht Livia Laas ütleb, et kui kevaditi hakkab töötus mõnevõrra langema – lisandumas on hooajalised tööd teenindus- ja põllumajandussektoris –, siis sügisel kipuvad numbrid taas tõusma.
Ent sama keeruline, kui on paljude jaoks töökoha leidmine, on tööandjatel tükk tegu kvalifitseeritud tööjõu saamisega. “Me jätame tihti riigihankelepingutesse minemata, sest pole näha, kust leiaksime vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu. Meie ettevõte palkab nii lihttöölisi kui ka kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi ning kitsaskoht valitseb mõlemas,” arutleb Töötukassa nõukogu esimees ja Baltic Restaurantsi tegevjuht Aaro Lode.
Milline sektor on täna kõige kiiremas muutumises?
Livia: Kindlat sektorit on keeruline välja tuua, sest iga tööandja pidevalt vaatama, mida tehnoloogias ja tootmises muuta ning parendada saaks. Kuna inimesi leida on keeruline, peab mõtlema, kas puudujäägi saab katta tehnoloogia arendamisega.
Aaro: Täna oodatakse seda, et inimene oleks valmis juurde õppima ja sissejuurdunud harjumusi muutma, uuendustega kaasa minema, tehnoloogiat kasutama. Tehnoloogiad muutuvad ja ettevõtted ei ole täna enam üksnes alltöövõtjad, vaid innovatsiooni tehakse ka ise.
Millistele töökohtadele joostakse tormi, kuhu peab inimesi otsima tikutulega?
L: Inimesi on puudu meditsiinis, hariduses, samuti tootmises, tööstuses, klienditeeninduses. Väga palju oleneb ka piirkonnast ning tööandjast. Ka töötajad on muutunud valivamaks – paljud ei soovi teha õhtuseid ning 12tunniseid vahetusi.
Tänane noor eelistab telefonikõnedele sõnumeid ja e-kirju, digimaailmas suhtlemist. Kui palju erineb noor tööotsija nn vanakooli-teadmistega spetsialistist?
L: Noored viibivad palju nutimaailmas, kuid karjäärinõustamisele tulles või tööd otsides ei pruugi nad kontoritarkvara tundmise osas 50–60aastasest töötajast paremad olla. Ma ei tahaks põlvkondi kõrvutada, sest kõik oleneb inimesest. Igas vanuses on neid, kes valmis muutuste ja uuendustega kaasa minema ning vastupidi. Seda, et kõik noored lumehelbekesed on, samuti kindlasti öelda ei saa.
A: Noored ei otsi täna 50aaastast karjääri ühes ettevõttes. Nad on paindlikumad, valmis katsetama. Kui noort inimest midagi väga kõnetab ning huvitab, on ta nõus panustama, ta on oluliselt töökam. Noor ei vaata tööle kandideerides üksnes ametinimetust ning palka, vaid seda, mida ettevõte teeb, millised on tema väärtushinnangud, panus ühiskonda.
Töökuulutustes tuuakse palganumbrist sagedamini välja hüved – tasuta puuviljad, massaažitool, prii kohv. Kui oluliseks inimesed neid boonuseid tegelikult peavad ja miks on palganumber töökuulutuse juures sageli varjatud?
A: Uuring näitas, et kui palgad avalikult välja toodi, hakkasid need tippjuhtidel veel rohkem kasvama. Kui kõik panna samasse astmesse, poleks see ka hea. Makstakse ju palka siiski tööpanuse järgi.
L: Kui me nõustame inimesi, soovitame vaadata kogupilti. Kui inimene tunneb end tööl hästi, talle võimaldatakse seal muidki hüvesid, panustab ta ka tööle rohkem. Muidugi ei saa anda miinimumpalka ja pakkuda samal ajal 20 massaažitooli, kuid esindatud peaksid olema kindlasti mõlemad pooled.
Kui suured on täna käärid palgasoovi ja reaalse pakkumise vahel?
L: Oleneb sektorist. Veel hiljuti ütles noorem generatsioon, et nemad alla 2000 euro tööle ei lähe, kuid täna on olukord muutunud. Realistlikkus võiks säilida ehk soovides kõrgemat palka peab töötajal olema ka midagi pakkuda, olema vastav haridus, kogemus.
A: Neid tööotsijaid, kes küsivad tööandjalt vaid palga kohta, väga sageli tööle ei võeta. Tööandja on huvitatud inimesest, kes küsib enda arenguvõimaluste ja ettevõttesisese karjääri kohta. Silma jäävad need, kes mõistavad, et kuskilt peab alustama ja vaikselt minema hakkama. Baltic Restaurantsi personalijuht tuli kunagi tööle köögipraktikale. Tulles ei olnud tal kindlat visiooni, et ta just sinna peab jõudma, kuid ta sai aru ettevõtte tegutsemisest, oli valmis panustama ja jõudis praeguse positsioonini välja.
Automatiseerimisele mõeldakse üha enam. Võtab see tööd ära või loob hoopis juurde?
A: Automatiseerimine tekitab pigem lisandväärtust ja pigem tekitab see uusi võimalusi. Mida suurem on tootlikkus, seda kõrgemad on palgad.
L: Ükski seade ei tööta päriselt ilma inimeseta, sest keegi peab oskama seda seadistada ning sellega opereerida. Uuendusi ei peaks kartma, vaid nendeks tuleks valmis olla ning koos nendega ise kasvada.
Tööampsud on tulnud, et jääda. Kui populaarsed need on ja kas ampsudest on kujunemas püsisissetulekuallikas?
L: Ampsutamine annab võimaluse katsetada erinevaid töövõimalusi ja tutvuda erinevate valdkondadega. See annab inimesele võimaluse mõista seda, millisele tööle ta päriselt sobida võiks. Palju on selliseid tööandjaid, kes kutsuvad tööampsul käinud inimese ootamatuse korral tagasi näiteks siis, kui on vaja abikäsi haigestumiste korral jne. Need inimesed on olemas, kes valmis töötama paar päeva või nädalat. Ka Töötukassa paneb tööampse üles ning tööandjad kasutavad seda lisavõimalusena.
Juba üheksandat korda virtuaalsena toimuval töö- ja karjäärimessil toimuvad ka virtuaalsed töötoad. Mida need endast kujutavad ja kellele mõeldud on?
L: Töötubadesse on oodatud kõik huvilised. Toimuvad loengustiilis töötoad, kus räägime, mis tööturul toimub, kuidas tööle kandideerida ja ka sellised, kus osalejate arv on piiratud ning kuhu tuleb registreeruda. Töötubadest saab ülevaate töö- ja karjäärimessi lehel www.toomess.ee.
Uue lahendusena pakume käesoleval aastal tööandjatele võimaluse teha 30minutiline enesetutvustus ehk rääkida, millega ettevõte tegeleb, mida pakub, millised on võimalused nende juures töötamiseks.
Kui palju tööandjaid messile saabub?
L: Ettevõtteid on ligikaudu 200 ning esindatud pea kõik sektorid – klienditeenindus, meditsiin, tööstus, tootmine, haridussektor. Kindlasti leiab messile tulles igaüks enda profiilile sobivaima tööandja.
Kas messile on oodatud uudistama ka need, kel täna töökoht olemas, kuid kes soovivad toimuvaga kursis olla?
L: Virtuaalmessi suuri plusse ongi just see, et sellele saab mugavalt “kohale” tulla igaüks ja ka inimene, kes käib tööl, jõuab seda teha hommikukohvi või lõunapausi kõrvalt. Toomess.ee on oodatud kõik, kes tahavad näha, mis tööturul toimub, kes mõtlevad karjääripöördele, soovivad infot õppimisvõimaluste kohta. Korraldame infotunde ja karjäärinõustamisi.
Aprillis mõtlevad paljud noored, mida suvega teha või kuhu edasi õppima minna. Nüüd on võimalik messil kohtuda 34 kooliga kohtuda, saada infot ühest kohast väga kontsentreeritud kujul.
A: Neile, kes täna tööd ei otsi, võib messil kohatud ettevõte meelde tulla kunagi hiljem, kui selleks vajadus või tõsisem soov peaks tekkima. Samuti võib messil silma jääda midagi, mis võiks sobida tuttavale või pereliikmele.
Kui innukad on inimesed täna karjääripööret tegema? Mida selle juures kõige rohkem kardetakse?
L: Karjääripöördeks on väga erinevaid põhjuseid ja muutused on alati hirmutavad, seda eriti siis, kui oled sama asja teinud 15–20 aastat. Pea ees tundmatusse ei hüppa keegi, kuid arengutega tuleks kaasas käia. Tööturg ei eelda täna, et töötad 50 aastat samal kohal. Muutused on tänase maailma osa.
Kas töö- ja karjäärimessile on uudistama oodatud ka inimesed, kes otsivad tööd üksnes suvehooajaks?
L: Kindlasti ja oodatud on ka noored, sest messil on eraldi välja toodud need tööandjad, kes on valmis tööd pakkuma alla 18aastasele noorele.
Olid ajad! Unistuste tööks kalkunikitkuja Iirimaal ja töö Disney kruiisilaeval koos Mickey ja Minnie’ga
Töötukassa töömesside eelkäijaks võib pidada 2009. aastal töötukassa poolt korraldatud Euroopa Tööhõivepäevi. EURES võrgustik, mille osa Töötukassa on, tõi Eestisse tööpakkumisi välismaalt, mis pakkusid majanduslikul keerulistel aegadel inimestele väga suurt huvi.
2010 ja 2011 toimusid üritused sama egiidi all. 2012.aastal leidis aset esimene töötukassa töömess, kus olid esindatud ka kohalikud tööandjad.
2014.aastal liikus töömess maakondadesse üle Eesti ning loodud sai koduleht toomess.ee, mis tänaseni kasutuses on.
2015. aastast kuni koroona-ajani korraldati messe kõikides maakondades, väljaarvatud Hiiumaal. Viimane füüsiliselt toimunud sündmus oli 2020.aastal Põlvamaal, peale mida saavad tööandjad ja –otsijad kokku virtuaalsel messil.
2004. aastal, mil Eesti Euroopa Liiduga liitus, olid välismaised tööpakkumised eriti hinnas. Üheks parimaks võimaluseks hästi teenida nägid paljud kalkunikitkuja ametit Iirimaal. Sinna läks meilt tööle tõesti väga palju inimesi. Palju huvilisi oli ka Disney- ja kruisiilaevade poolt pakutavatele ametitele.
(Arendusosakonna nõunik, esimeste messide korraldusmeeskonna liige Erko Vanatalu)
Kuula ka raadiosaadet, kus Töötukassa teenusejuht Livia Laas ja Töötukassa nõukogu esimees ja Baltic Restaurantsi tegevjuht Aaro Lode olukorrast tööturul ning 8.–10. aprillini toimuvast töö- ja karjäärimessist räägivad.
Seotud lood
Töötukassa uueks juhatuse esimeheks saab Gert Tiivas, kes on varem töötanud Tallinna börsi juhina, investeerimisfirmas East Capitals ja viimati juhatuse esimehena terminalifirmas Liwathon E.O.S.
Kuidas koondamine kujunes positiivseks töötajakogemuseks, sellest rääkis Personalitöö aastakonverentsil Eesti Töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm: “Töötukassa nõukogu otsus tegevuskulusid vähendada tähendas meile kollektiivset koondamist.”
8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.
Enimloetud
1
Kui leping lõpeb „lume saabumisega”, võib tööandja lumehangede asemel kohtuasja saada!
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kui leping lõpeb „lume saabumisega”, võib tööandja lumehangede asemel kohtuasja saada!
Tööandjad värbavad kiiremini kui mõtlevad – ja see maksab kätte!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele