Juba aasta tagasi lisandus töölepingu seadusesse punkt, mis paneb tööandjale kohustuse teavitada töötajat pakutavatest koolitustest. Seda muidugi juhul, kui koolitusi ikka pakutakse või ettevõttel mingi koolituspoliitika üldse on. Ja mis saab siis, kui töötaja soovib täiendada end väljaspool töökohta ja -valdkonda?
- Koolis õpituga inimene enam pensionini välja ei venita, see on selge. Foto: Pexels
18. sajandi lõpus algas tööstuslik revolutsioon, peale mida on elukutsed olnud pidevas ja järjest kiirenevas muutumises. Vaatame näiteks põlluharijat. Oli aeg, kui vaja oli teadmisi härgadest ja nende rakendamisest adra ette. Siis aurumasinatest, sisepõlemismootoritest, erinevatest väetistest kuni GPSi ja erinevate äppide kasutamiseni. Kui seni on tundmatuseni muutunud eelkõige füüsilise töö tegemine, siis üha arenev tehisintellekt on asunud võtma maad juristide, arhitektide, programmeerijate ja teiste valgekraede tööpõllult. Seega on tööle asumisel töötaja jaoks tähtis, kuidas ettevõte tema konkurentsivõime säilimisse ja arendamisse panustab. See ongi üheks põhjuseks, miks koolituste osas on sätestatud teavituskohustus.
Seotud lood
Möödunud sügisel otsustas Elisa IT-juht Villu Teearu pärast 13-aastast pausi uuesti kooli minna, eesmärgiga saada oma töötajate jaoks paremaks juhiks. Ärijuhtimise magistrikraad on nüüdseks käes ning kuigi õpingud ja õpitu ei kujunenud päris selliseks, nagu oodatud, tunneb ta, et tuli protsessist välja siiski parema ja tugevama juhina.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.