Meeskonnatöö aluseks on meeskonnatunne

Head tulemused ei eelda mitte ainult tööl käimist, vaid tööle pühendumist, sisemist motivatsiooni ja loovust – ning sageli ka oskust teha seda kõike omaette, distantsilt. Kõige selle taga on oskus olla iseendaga heades suhetes ja ennekõike teha tõhusat koostööd. Hea idee kõrval on samaväärse tähtsusega meeskond, mis seda ideed ellu viima hakkab, muidu pole parimalgi ideel või eesmärgil kaalu.

Meeskonnatöö ei ole tegelikult asi iseeneses, vaid tunnetatav tegevus. Meil kas on meeskonnatunne või ei ole. Meeskond ei tähenda kogu aeg omavahel ninapidi koos olemist ja ühe arvuti või isegi laua taga istumist. Inimesed võivad töötada küll koos, ühes osakonnas, ühes ruumis, ühe projekti juures, aga seda tunnet ei ole.

Teisalt võivad mõne meeskonna liikmed paikneda vahel ka laiali üle maailma, kuid ikkagi seob neid tugev meeskonnatunne. Mõni tööülesanne võib olla väga individuaalne, mida tehaksegi suuremas osas üksinda. Kuigi ka sellisel juhul, võib inimene tunda, et kuulub teistega meeskonda, lihtsalt kokkupuutepunkte on neil omavahel harvem, kuid meeskonnatunne on olemas.

Esiteks – meeskonnatunde aluseks on omavahelised head suhted. Hea suhte üks element on turvalisus – ma tean, et kui mul on probleem, siis mind kuulatakse ära ja vajadusel tullakse mulle appi, ma tean, et minust hoolitakse, ma ei ole sisuliselt üksi.

Teiseks – meeskonnaliikmete vaheline usaldus. Kui ma tean, et mind usaldatakse – ja ma ise usaldan oma meeskonnakaaslasi –, siis mul tekib motivatsioon oma ülesandeid täita, sest ma ei taha oma häid kolleege alt vedada.

Kolmandaks – meeskond ei pelga arusaamatusi. Eriarvamuste esinemine on hea meeskonnatöö tunnus ja asjade loomulik kulg. Eriarvamused põhiväärtuste poolest on ainuke ohumärk, mis võib meeskonna kreeni kallutada, kõik vaidlused muudel teemadel on ainult teretulnud.

Kõik need kolm tegurit on omavahel seotud ja samuti ei teki nad üleöö, vaid nõuavad aega ja üsna tõenäoliselt ka meeskonna juhi panustamist. Kõigi nende tegurite eelduseks on meeskonnaliikmete emotsionaalne intelligentsus, iseenese hea tundmine ja teiste tunnetamine. See on aga täiesti õpitav ja arendatav oskus, millega tulebki tegeleda igal inimesel, kes teistega koos midagi saavutada soovib. Öeldakse, et võime teistega koostööd teha ongi üks emotsionaalse intelligentsuse tippkompetentse, üheskoos suhtlemisoskuse ja konfliktide lahendamise võimega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et maailm on piisavalt keeruline ja elu niivõrd kiire, et ilma meeskonna toetuseta saavutavad häid tulemusi vähesed. Samas on elu näidanud, et hästi toimiv meeskonnatöö pakub enamikule suuremat rahuldust kui üksinda toimetamine, on ju inimene ikkagi loodud teiste seltsi otsivaks liigiks. Esmalt aga peame võtma aega, et õppida teadlikult suhtlema ja üheskoos töötama, see toob hiljem kordades tagasi.