Üheks olulisemaks töökeskkonnaga seotud küsimuseks on muutunud tööandja õigus nõuda töötajatelt vaktsineerimist ja vaktsineerimise kohta teabe edastamist. Kuigi enamasti saab edukalt teha kaugtööd, pole see alati võimalik. Lisaks on töö- ja ametikohti, kus vaktsineerimise küsimus on oluline, et vältida nakatumist ja sellega ka tõrkeid igapäevases töös. Selgitame vaktsineerimisnõude, testimise ning läbipõdemist tõendava dokumendi esitamise nõude kehtestamise õiguslikke aluseid töökeskkonnas ja anname vastuse küsimusele, millised võivad olla tagajärjed juhul, kui tööandjale teavet ei anta.
- Eversheds Sutherlandi spetsialistid. Foto: Kertin Vasser
Töötajalt tema tervise kohta uurimise küsimuses on oluline tööõiguse kokkupuude andmekaitseõigusega. Nimelt sätestab isikuandmete kaitse üldmääruse (EL-i määrus nr 2016/679) artikkel 9, et terviseandmete puhul on tegemist eriliigiliste isikuandmetega, mida võib töödelda vaid teatud juhtudel. Nii tuleneb artiklist 9 erand, mille kohaselt on võimalik terviseandmete töötlemine nõusoleku alusel. See tähendab, et kui andmesubjekt ehk töötaja avaldab ise selliseid andmeid, on töötlemine ka lubatud (ja võimalik). Teisalt on selge, et kui töötaja ei soovi sellist informatsiooni anda, puuduvad tööandjal hoovad töötajalt informatsiooni kättesaamiseks, sest õigusaktid ei sätesta tööandjale muud sellekohast õigust.
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.