Puust ja punaseks: töövaidluse lahendamine kohtus

Tänapäeval pole enam harukordne, et töövaidluste tekkimisel pöörduvad kas tööandjad või töötajad abi saamiseks töövaidluskomisjoni. Kuidas aga peaks käituma siis, kui töövaidluskomisjoni otsus pole päris selline, nagu oleks meeldinud, ning milliseid tingimusi tuleb kohtusse pöördumisel täita?

Enne COVID-19 pandeemiat kehtinud tööõigust puudutavaid regulatsioone on mõnevõrra muudetud vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse puhul, kuid õigusaktides on kogu aeg olnud kohustus tagada tööandja poolt ka kodukontoris töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmine.

Ajal, mil enamik töötajaid töötab kodukontoris, on tööandjatel üha raskem pidada arvestust töötaja tehtud töö ja töö tegemiseks kulunud aja üle. Teisalt tuleneb tööandjatele selline kohustus töölepingu seadusest, mille § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust, kirjutavad Eversheds Sutherlandi tööõiguse eksperdid Tambet Toomela, Erika Tuvike ja Marja Stina Saaliste.

Seoses juba umbes aasta vältel kestnud ülemaailmse pandeemiaga on paljud tööandjad olukorras, kus senise töötasu maksmine ei ole enam võimalik, mistõttu soovitakse kriisist tingituna töötasu vähendada.

Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.