Erinevalt praeguse aja puhtalt tseremoniaalse funktsiooniga kuningakodade esindajatest olid vana aja kuningad tõelised monarhid. Nad ei andnud kellelegi aru. Nende sõna oli seadus. Ja nende käes oli kontrollimatu võim otsustada elu ja surma üle.
Kui nii, siis mis eristab kuningaid despootidest? Ainult see, kuidas nende rahvas neid näeb. Despoot on lihtsalt türann, kelle käsud ja seadused võivad olla ebamõistlikud ja kapriissed ega arvesta inimõiguste või üldise hüvega. Alamad teenivad despooti ainuüksi hirmust, soovides ja oodates salamisi tema surma. Kuningad aga võivad olla vaatamata absoluutsele võimule heasoovlikud diktaatorid, kes valitsevad valgustunud tarkusega ja juhivad oma kuningriiki õiglaselt ja kaastundlikult. Kuningad ei pruugi vajada alamate heakskiitu, aga kui valitsetavad omakeskis hääletaks, valitaks selline valitseja siiski peaaegu üksmeelselt troonile tagasi.