5 nippi, kuidas vältida ja lahendada konflikte töökeskkonnas

Suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar kinnitab aga, et teadlikult lähenedes on ka plahvatuses võimalik kastanid tulest välja tuua. Siin on tema viis nippi, kuidas konfliktidega konstruktiivselt tegeleda.

Probleemid lähevad hapnema siis, kui on unustatud panustada ettevõtte sisekliimasse. Looge turvaline töökeskkond, kus inimesed julgevad end avada. Heale sisekliimale aitavad kaasa kohvinurgad, kus saab omavahel asju selgeks rääkida ja miks mitte ka avatud kontor, mis suunab inimesi rohkem suhtlema. Nii tekib vähem teravaid nurki, mida on hiljem tarvis uuesti ümaraks lihvida.

Tihtilugu vaikitakse kõige plahvatusohtlikumad olukorrad maha. Valetatakse nii teistele kui ka iseendale. Lugupidav suhtumine kolleegidesse ja alluvatesse annab meeskonnaliikmetele märguande, et neid austatakse ja nende arvamus on oluline. Selleks tuleb inimesed alati ära kuulata, keegi ei tohi tunda, et teda ignoreeritakse.

Elame kiirel ja närvilisel ajastul. Alati ei ole vaja pommi, et tuli lahvataks. Seesama must kohvitass kraanikausis võib saada saatuslikuks. Üks asi viib teiseni ja eskaleerub konflikt, millele ei läheneta konstruktiivselt, vaid lastakse emotsioonidel võimust võtta. Kui kaks inimest enam üldse läbi ei saa, tuleb mängu keegi kolmas, kes ohjad enda kätte võtab. See võib olla nii juht kui ka mõni teine kolleeg. Kolmas osaline näeb asju distantsilt. Ta kuulab kõigepealt ära kõik osalised eraldi ja suunab seejärel tülitsevad kolleegid läbi rääkima, et selgitustöö käigus rahu majja tuua.

Kui konflikt vohab nagu umbrohi naabri tagahoovis, ei arutata enam asju sisuliselt, vaid kiputaks minema isiklikuks. Igaüks ajab oma õigust taga, aga kõik on õnnetud! Jonn on täiskasvanutele peaaegu sama omane kui lastele, aga see on väga destruktiivne asjade käik. Faktidele tuginedes ja asja tuumast rääkides on võimalik teine pool või tülitsevad meeskonnaliikmed tagasi ree peale saada.

Sisekliimat saab soojendada ka siiraste ja taktitundeliste komplimentidega. Positiivne märkamine tõstab meeskonnaliikmete enesehinnangut. Oluline on, et kompliment oleks aus, sobiks olukorraga ja poleks laest võetud. Ka pingeliste läbirääkimiste käigus on võimalik uuesti peateele keerata, tunnustades kollektiiviliikme sooritusi, välimust või iseloomuomadusi. Komplimentide tegemine on suur kunst, seda valdama õppides võid pöörata kaalukausi taas sobivas suunas.