Lugeja küsib: meie poe klienditeenindajad kaebavad füüsilist ülekoormust ja on teinud ettepaneku töökorraldust muuta. Seni oleme võimaldanud töötajatele puhkepause vastavalt võimalustele ja vaheajale läheb töötaja siis, kui tunneb selleks vajadust. Nüüd aga nõuavad töötajad puhkamiseks kindlaksmääratud kellaajal toimuvaid vaheaegu. Kuidas peaksin probleemi lahendama?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:
vaheajad kindlatel kellaaegadel annavad töötajatele kindlustunde ja kaotavad erisused, mis võisid tekkida senise töökorralduse juures, kui mõned töötajad puhkepause ettenähtud mahus ei saanud – tihtilugu tuleb kedagi asendada või tuleb teatud kellaaegadel rohkem kliente teenindada. Seega töötajate ettepanek on siinkohal mõistetav.
Siiski tuleb mõista, et poodi ei saa töötajate tööpäevasisesteks vaheaegadeks ajutiselt sulgeda ja puhkepausidel tuleb ka edaspidi käia vaheldumisi. Kuna töötajad ise vaheaegade reguleerimisega rahuldavale tulemusele ei jõudnud, loob tööandja kehtestatud korraldus selleks paremad eeldused. Tööandja (poe juhataja) saab iga töötaja võimeid, terviseseisundit ja tehtava töö koormust arvesse võttes kehtestada tööpäevasiseste vaheaegade graafiku. Aja jooksul graafikut täiendades ning muutes ja arvestades töötajate ettepanekuid on võimalik luua mõistlik korraldus.
Töötajate kaebused ja ettepanekud on oluline tagasiside tööandjale töökorralduse mittesobivusest. Töö kohandamine töötaja võimetele ja terviseseisundile vähendab tervisekahjustuste riski ja suurendab töötajate rahulolu. Oma töö ja töökeskkonnaga rahuloleva töötaja tunneb ära ka klient, kellega töötaja kokku puutub. Seepärast ärge jätke olukorda tähelepanuta, vaid püüdke leida mõlemale poolele mõistlik lahendus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.