Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milleks on vaja tööõnnetuse raportit?
Lugejaga juhtus tööõnnetus, mistõttu ta oli kaks nädalat haiguslehel. Nüüd on ta juba ammu tööl tagasi, aga haigusraha ei ole üle kantud. Haigekassast vastati küsimise peale, et mingi raport on puudu. Tööandja olla öelnud, et tema ei saa raportit koostada, kuna arsti teatist ei ole. Mida teha, et haigusraha kätte saada, küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula
Kui töötajaga juhtus tööõnnetus, peab ta sellest esimesel võimalusel tööandjale teada andma. Kui tööl saadud trauma tõttu arsti poole pöördute, tuleb talle öelda, et saite viga tööd tehes. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega või kui arst määras tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse, esitab ta tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon omakorda informeerib tööandjat, et sai vastava teatise arstilt.
Kerge tööõnnetuse korral, mille tagajärjel töövõimetust ei määrata, arst teatist esitama ei pea, kuid ka sel juhul peab töötaja ise juhtunust tööandjale teada andma. Tööandja alustab juhtunud tööõnnetuse uurimist. Siinjuures ei ole tähtis, kas info tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani kannatanult, pealtnägijalt või tööinspektsioonist. Sõltumata arsti teatise olemasolust peab tööandja korraldama uurimise, koostama tööõnnetuse raporti või akti ja saatma selle tööinspektsioonile.
Kui tööandja ei ole Teiega juhtunud tööõnnetuse kohta uurimist korraldanud ja raportit koostanud, saatke tööandjale esmalt teade, et Teiega juhtus tööõnnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, näiteks e-posti või smsiga, siis on hiljem võimalik tõendada, et olete info edastanud. Samuti pöörduge arsti poole, kes töövõimetuslehe väljastas, ja paluge tal saata tööinspektsioonile teatis tööõnnetuse toimumise kohta.
Mida rohkem on õnnetuse juhtumisest aega mööda läinud, seda keerulisem, ehk isegi võimatu, on kannatanul tööandjale tõendada, et õnnetus juhtus töökohal – eriti kui tegemist oli näiteks kukkumisega, mis võib juhtuda igal pool. Kui tööandja leiab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab ta vabas vormis akti, millele kirjutavad alla tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik. Akt tuleb saata tööinspektsioonile, kust info liigub edasi haigekassasse. Haigekassa maksab haigushüvitist samamoodi nagu näiteks olmetrauma korral.
Kui töötaja pole aktiga nõus, tuleks esmalt pöörduda tööandja poole, jällegi soovitatavalt viisil, et märk maha jääb. Kui erimeelsus tööandja ja töötaja vahel jätkub, võib töötaja vaidlustada akti kohtus.
Allikas: Tööelu.ee
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kas sinu ettevõte on nimekirjas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele