Millised on kolm kõige levinumat kutsehaigust Eestis? Terviseameti värske ülevaade annab aimu.
- Foto: acupuncture-treatment.com
Kõige rohkem diagnoositakse kutsehaigustest endiselt
karpaaltunneli sündroomi. See on seisund, kus käed
surevad ära öösiti, vahel ka päeva ajal, ja võivad ka valutama hakata. Põhjuseks on kokkusurutud peopesadega tehtavad monotoonsed liigutused. Vanasti nimetati seda lüpsjate haiguseks, kuid nüüd esineb seda ka arvutiga töötajatel.
Teisel kohal kutsehaiguste seas on müratekkene
kuulmisnõrkus ja kolmas on muude toimurite põhjustatud
allergiline kontaktdermatiit.
Kutsehaigus diagnoositi terviseameti andmetel 2015. aastal kokku 50 isikul, nendest 33 olid naised (66%) ja 17 mehed (34%). Võrreldes varasema ajaga oli diagnoositud kutsehaigusi vähem, kuid terviseameti hinnangul pole selle põhjuseks mitte olukorra paranemine, vaid see, et sageli ei julgeta haigusele n-ö ametlikku käiku anda, kuna kardetakse töökohta kaotada.
Haigestunute keskmine vanus oli meestel 56,2 ja naistel 53,1 eluaastat, noorim isik, kellel kutsehaigus diagnoositi, oli 28-aastane. Kutsehaigete arv alla 30-aastate hulgas vähenes – kui 2014. aastal oli neli kutsehaiget 30. eluaastates, siis 2015. aastal oli selles vanusegrupis üks kutsehaige.
Ametialade lõikes diagnoositi kutsehaigestumine eelkõige oskus- ja käsitöötegijate hulgas, järgnesid teenindustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid. Naise ja meeste kutsehaigestumist põhjustasid jätkuvalt kõige rohkem füsioloogilised ohutegurid: korduvad ja ühetaolised liigutused (jõu rakendamine), tööasendid (sundasendid), raskuste käsitsi teisaldamine ja raske füüsiline töö. Peamiselt olid vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga.
Järgnesid keemiliste ohutegurite põhjustatud haigestumised. Eraldi saab välja tuua, et eelkõige diagnoositi keemiliste ohutegurite poolt põhjustatud haigestumisi naistel (viis juhtumit). Füüsikalistest ohuteguritest olid töökeskkonnas mõjutatud mehed – kaks meest haigestus müra tõttu ja vibratsioon põhjustas haigestumise kahel mehel. Bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumisi 2015. aastal ei registreeritud.
Allikas: Terviseuudised
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.