Kui tänased neljakümnesed ja viiekümnesed peavad kõlavat ametinimetust ja liidripositsioonile jõudmist tähtsaks, siis suurem osa 20-35-aastaste põlvkonnast unistab hoopis kõrgest palgast ja huvitavast tööst, selgub rahvusvahelise personalifirma Manpower Grupi korraldatud ja 19 000 küsitletut hõlmanud uuringust.
- Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra Foto: Meeli Küttim
Küsitlustulemuste kohaselt unistab vaid 22 protsenti noortest kas oma ettevõtte asutamisest (12%), karjääriredelil ülesliikumisest (6%) või teiste inimeste juhtimisest (4%). Kõigist nimetatutest tähtsamaks peavad noored hea palga teenimist (23%), tööga millegi positiivse saavutamist (21%), toredaid kolleege (20%) ja oma valdkonnas eksperdiks olemist (14%). Sama suunda kinnistavad ka vastused küsimusele, milliseid oskusi soovivad noored lihvida – juhtimisoskustest olulisemaks peetakse enese harimist näiteks infotehnoloogias või võõrkeeltes.
„Uuring tõi selgelt esile üleilmse trendi, mis on murekohaks ka Eestis. Nimelt ütlevad noored, et ei taha töötada ühes rollis kauem kui kaks aastat ning kui nad tunnevad, et areng on peatunud ja palk napp, liiguvad edasi järgmisesse kohta,” kommenteeris tulemusi Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Juhtides tekitab see hämmingut, sest kui varem pingutasid noored karjääri nimel ja olid algul nõus väiksema palga ja rutiinsema tööga, siis enam mitte. Tüdinedes vahetavad noored kohe töökohta, sest korporatiivne ülespoole sammumise karjäär neid ei köida. Nii tekibki suur tööjõuvoolavus, sest sageli pole kumbki pool valmis teise ootustele lähemale astuma,” rääkis Kaldra.
Uuring annab tööandjatele ka selged suunised, kuidas noori paremini motiveerida – pakkuda vastutust ja variatiivsust, rääkida regulaarselt töötaja ootustest ja mõelda paindlikumatele töömudelitele.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.