Äripäev ja Personaliuudised valivad juba seitsmendat korda personalitöö valdkonna edendajat – kandidaate on võimalik esitada 20. jaanuarini. Personalitöö edendaja selgub 6. veebruaril, mil toimub Personalitöö aastakonverents 2025.
- Kellest saab tänavu personalitöö edendaja? Sina otsustad! Foto: Anette Pärn
Personaliuudised alustasid personalitöö edendaja tunnustamise traditsiooniga juba 2019. aastal, kui ekspertidest koosnev žürii valis ajakirja Personali Praktik möödunud aasta kaanepersoonidest välja personalitöö edendaja. Edaspidi andsime ka lugejatele võimaluse kandidaate nomineerida ja selle traditsiooniga ka jätkame.
Konkurss on hea võimalus tõsta esile kõiki personalitöötajaid, kes teevad oma tööd südamega, on valdkonna eestvedajad ja kes on oma tööga silma paistnud. 2019. aastal valis žürii võitjaks Nortali personalijuhi Merje Kärneri, 2020. aastal osutus võitjaks toonane PARE tegevjuht Kärt Kinnas, 2021. aastal toona Fiizy personalijuhina töötanud Estel Pukk ja 2022. aastal tunnustati taas Nortali personalijuhti, kelleks seekord oli Kadi Tamkõrv. 2022. aasta personalitöö edendaja tiitli viis koju Telia personalidirektor ja PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu ning möödunud aastal tunnustati tiitliga PARE kauaaegset juhatuse liiget ja valdkonna tipptegijat Maria Kütti.
Kuidas saab kandidaati esitada?
Personalitöö edendaja konkursi eesmärk on tunnustada personalitöötajaid ja nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Kandidaadina saab esitada ettevõttes mis tahes personalitööd tegeva töötaja (personalijuht, -spetsialist, värbamisjuht vm).
Kandidaadi esitamisel tuleb selgelt põhjendada, miks just tema vääriks personalitöö edendaja tiitlit. Silmas tasub pidada seda, et just põhjendus on see, mille põhjal žürii oma otsuse langetab. Põhjendusse võib suhtuda ka loominguliselt, sest tiitlivõidu võib tuua ka põnev või ootamatu tegu, mille peale laiem avalikkus ei tulekski. Põhjus võib olla ka silmapaistev tegu, millest teab vaid sisering, kuid mis vääriks kindlasti laiemat tähelepanu. Kandidaat võib olla ka personalitöö silmapaistev eestkõneleja, kes julgeb sõna võtta ja arvamust avaldada.
Kandidaadi esitamisel on oluline, et tema eriline tegu oleks tehtud viimase aasta jooksul ehk vahemikus jaanuar 2024 kuni jaanuar 2025.
Nominentide seast selgub žürii otsusel võitja ning tänavu kuuluvad žüriisse varasemalt personalitöö edendaja tiitliga pärjatud
Merje Kärner (Forus),
Ingrid Viinapuu (Telia),
Kadi Tamkõrv (Nortal) ja
Estel Pukk (Verston). Nominendid teeme teatavaks
30. jaanuaril. Personalitöö edendaja tehakse teatavaks juba
6. veebruaril toimuval
Personalitöö aastakonverentsil, kuhu
kuni 12. jaanuarini saab soetada veel soodushinnaga pääsmeid
SIIT!
NB! Konkursile ei saa esitada eelmise aasta võitjat, samuti ei saa konkursile esitada iseennast.
Konkursile on võimalik kandidaate üles seada kuni 20. jaanuarini. Kandidaadi nime, ettevõtte ja põhjenduse koos esitaja andmetega võid saata ka aadressile [email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
NB! Lisatud ka võitja kommentaar ja tänusõnad!
Personalitöö aastakonverentsil kuulutati kuuendat korda välja aasta personalitöö valdkonna edendaja.
NB! Lisatud ka võitja kommentaar ja tänusõnad!
Personalitöö aastakonverentsil kuulutati viiendat korda välja aasta personalitöö edendaja. Personalitöö edendajaks 2022 valiti Telia personalidirektor ja PARE juhatuse esimees Ingrid Viinapuu.
Personalitöö aastakonverentsil kuulutati välja 2021. aasta personalitöö edendaja. Personalitöö edendajaks valiti Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv.
Äripäev ja Personaliuudised.ee valisid tänavu kolmandat aastat personalitöö edendajat – võitja selgus 11. veebruaril Personalitöö Aastakonverentsil.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.