Kümne aasta pärast, kui koole hakkavad lõpetama ja tööturule suunduma praegused 10-19aastased, on olukord töökätega parem kui täna, rääkis Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik.
- Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik Foto: Andras Kralla
Kuna vanuserühmas 20-29 on noori lihtsalt vähem kui 10-19aastaseid, siis on sel ka tagajärjed ning lähitulevikus tekib Eesti ettevõtjatel ajutine töökäte puudus, mida peab sisserändega lahendama, rääkis Leppik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööealise elanikkonna kiire kahanemine ja struktuurne tööjõupuudus sunnivad personalijuhte küsima: kuidas jääda ellu, kui töötajaid jääb üha vähemaks? Ülle Pind analüüsib, miks vanad lahendused enam ei toimi ja kuidas strateegiline tööjõu planeerimine võiks olla võti tööturu kriisi lahendamiseks.
Rahvusvahelise projekti “Silver Strategies” eesmärk on parandada tööturuvõimalusi pensionieale lähenevatele inimestele ja pensioniealistele. Projekti käigus töötatakse välja ühised diskrimineerimisvastased strateegiad Kesk-Baltikumi ettevõtetele.
Tööturul peavad enim vaeva nägema pensionieelikud ja noored, kes tembeldatakse lumehelbekesteks.
Mitmekesisus töökohal pakub ettevõtetele mitmekülgset kasu ja uusi võimalusi innovatsiooniks. Eri taustaga töötajate kaasamine töökeskkonda on kasulik nii organisatsioonile kui ka selle töötajatele, edendades loovust, parandades probleemilahendusvõimekust ja suurendades töötajate rahulolu.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.