Noorte valikud ei pruugi kindlustada neile soovitud vanaduspõlve

„Kui seadusest tulenevalt on noortele kohustuslik liituda teise pensionisambaga ja tööle või tasustatud praktikale asudes hakkab sellesse ka raha laekuma, siis pensioniiga nähakse kauge tulevikuna ja täiendavaid vanaduspõlve kindlustamise otsuseid lükatakse pigem edasi, tihti arvestamata sellega, et ka tänastel otsustel võib olla väga pikaajaline mõju. Näiteks kui teise pensionisamba fondi teadlik valik jääb pensionikogujal tegemata, siis määrab riik fondi loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi olla tegelikele ootustele vastav lahendus. SEB analüüs näitab, et aastas jätab ligi 15 protsenti noortest kohustusliku pensionifondi valiku riigi loositavaks ja enamik neist esitab hiljem avalduse pensionifondi vahetamiseks,” rääkis SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Samuti selgus uuringust, et eesti ja vene keelt kõnelevate noorte suhtumine tuleviku kindlustamisse on erinev. Pensioniks valmistumisel on kergekäelisemad eesti keelt kõnelevad noored, kellest ligi iga viies ei pea vajalikuks oma tulevase vanaduspõlve kindlustamiseks midagi teha. Vene keelt kõnelevate noorte seas on sellisel arvamusel ligi kümnendik. Iga teine 18–25-aastane plaanib oma pensionipõlve veeta hobidega tegeledes ja ligi sama paljud sooviks sel eluperioodil palju reisida.

Leppäneni hinnangul on noorte soovitud vanaduspõlve ja selleks valmistumise vahel suured käärid, mis suunavad tegema rohkem teavitustööd. Noorte pensioni- ja pikaajalise kogumise vajadusele laiemalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata nii riigil kui ka pensioniteenuse pakkujatel. Üks võimalus saada rohkem infot ja teadmisi hästi läbimõeldud pensionikogumise otsuse tegemiseks, on tulla panka personaalsele nõustamisele.

*Kasutatud andmed tuginevad 2016. aastal tehtud SEB uuringule, milles kokku osales 681 noort vanuses 18–25 eluaastat.

Allikas: SEB