Hea juht valib stiili, mitte ainult suuna

Juht on kui Šveitsi taskunuga – nutikas ja mitmekülgne tööriist, mille sees on nii kruvikeeraja kui ka taskulamp, nii kompass kui ka pintsetid. Just selline juht on võimeline erinevates olukordades valima sobivaima “teraga” lähenemise – vahel otsustav ja suunav, vahel peegeldav ja kuulav. Coach’iv juhtimine võiks olla sellest taskunoast üks olulisemaid ja kasutatavamaid tööriistu.

Coach’iv juhtimine ei ole lihtsalt üks moevool juhtimismaailmas – see on juhtimisviis, mis aitab tuua meeskonnast välja nende parima. Tänases kiirelt muutuvas töökeskkonnas, kus ootused paindlikkusele, inimsuhetele ja tähenduslikule tööle on kõrgemad kui kunagi varem, vajab juht rohkem kui ühte tööriista. Ta vajab mitmekülgsust, kohalolu ja oskust kuulata.

Coach’iv juht ei ole mingi eriline ametikoht ega “pehme” juhtimisstiil – pigem on see oskuste kogum ja teadlik hoiak, mida juht kasutab, kui ta soovib toetada oma inimeste arengut ja kaasatust. See eeldab täielikku kohalolu, oskust küsida avatud küsimusi, aktiivselt kuulata ja luua usalduslikku keskkonda, kus töötaja saab kasvada ja õppida. Coach’iv juht ei loobu vastutusest ega väldi otsustamist – vastupidi, ta otsustab teadlikult, millal suunata ja millal anda ruumi töötaja enesevastutuseks.

Michael Bungay Stanier, raamatu “The Coaching Habit” autor ütleb, et hea juhtimine ei seisne pidevas nõu andmises, vaid küsimuste küsimises. Ta kutsub juhte üles liikuma nõuandjatest paremateks kuulajateks. See on lihtne, aga mõjuvõimas mõtteviisi muutus, mis toob tööellu rohkem tähendust ja vastutust – ning sageli ka paremad tulemused.

Coach’ivat juhtimist tasub kasutada eeskätt olukordades, kus eesmärk ei ole ainult ülesande lahendamine, vaid ka inimese arendamine. Kui töötaja on juba kogenud ja suudab ise lahendusi leida, saab juht aidata tal läbi küsimuste oma mõtlemist selgemaks teha. Kui soovitakse toetada loovust, initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist, on coach’ival lähenemisel selge eelis. Samuti sobib see, kui eesmärgiks on vastutuse suurendamine – töötaja ise jõuab lahenduseni ja on seeläbi rohkem pühendunud.

Samas ei sobi coach’iv juhtimine igas olukorras. Kui tegemist on ajakriitilise olukorraga, kus tuleb kiirelt otsustada, ei ole aega küsida “Ja mida sa tegelikult tahad?”. Samuti vajab uus töötaja esmalt rohkem juhendamist ja alles seejärel ruumi iseseisvuseks. Kui motivatsioon on väga madal või esineb selge suhtumisprobleem, tuleb esmalt olukord juhtida ja piirid seada, alles siis saab hakata avama arendavat ruumi.

Just siin tulebki taas appi Šveitsi taskunoa metafoor – erinevates olukordades vajame erinevaid tööriistu. Coach’iv juhtimine ei välista teisi stiile, vaid täiendab neid. Parimad juhid on need, kes oskavad terasid vahetada ja kohandada oma juhtimisviisi vastavalt töötajale ja olukorrale. Kui töötaja on kinni jooksnud ja ei leia oma töö tähendust, ei pruugi kasu olla otsestest juhtnööridest. Siin võib coach’iv küsimus olla kui väike taskulamp, mis suunab valguse õigele kohale. Kui aga töötaja peab kiiresti midagi ära tegema ja ootab konkreetset juhist, on sobilikum haarata “kruvikeeraja” järele – selge suund ja otsus.

Coach’iv juhtimine ei teki iseenesest, see vajab teadlikku harjutamist. Sageli oleme harjunud olema probleemilahendajad – inimesed tulevad meie juurde murega ja me anname neile parima nõu, mida suudame. Kuid coach’iva juhi ülesanne ei ole alati vastust pakkuda, vaid luua ruum, kus töötaja saab ise oma vastusteni jõuda. See on nii lihtne kui ka keeruline. Selleks, et seda oskust arendada, tasub osaleda koolitusel, mis keskendub coaching’u põhimõtetele ja praktilistele tehnikatele. Just selline koolitus aitab juhtidel muuta oma mõtteviisi ja tuua igapäevajuhtimisse uusi võtteid. Veelgi sügavam arenguviis on töötada isikliku coach’iga – siis saad omal nahal kogeda, kui võimas võib üks hea küsimus olla.

Tänane tööturg vajab juhte, kes ei ole ainult käsuandjad, vaid ka suhete hoidjad, usalduse loojad ja arengu toetajad. Coach’iv juhtimine on oskus, mida saab õppida – ja kui see on juhtimise „taskunoas“ olemas, suudad igast olukorrast rohkem väärtust luua. Võib-olla ei kasuta sa iga päev kõiki terasid, aga oluline on, et need on sul olemas – ja sa tead, millal millise järele sirutada.

Coach’iv juhtimisstiil ei ole enam pelgalt kaasaegne juhtimismoevool – see on teadlik, inimkeskne viis inimeste arendamiseks, kaasamiseks ja motiveerimiseks. Üha rohkem juhte tajub, et efektiivne juhtimine ei tähenda kõigi probleemide lahendamist ise, vaid pigem usaldava ruumi loomist, kus töötajad saavad ise vastuseid leida, õppida ja kasvada.

Äripäeva Koolitustes saad endale vajalikud teadmised coach’ivast juhtimisest kahelt koolituselt. Tutvu Toomas Tamsari koolitusega „Inimeste juhtimine coacing’u abil“ ning „Juhtimiskompassi“ koolitusega, kus õpid, kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad.