Supervisioon kogub üha enam tuntust, kuid selle tegelik tähendus ja kasu jääb paljudele ebaselgeks. Levinud müüdid vajavad ümberlükkamist, et mõista, kuidas supervisioon tegelikult toimib ja kellele see väärtust loob.
Ettevõtted seisavad silmitsi nii väliskeskkonnas toimuvate pidevate muutustega kui ka organisatsioonis ellu kutsutud muudatustest tulenevate protsessidega.
Tööandjal on töötaja tööalases arengus kahtlemata oluline roll. Kui tavaliselt valitakse töötajate arendamiseks klassikaline koolitus, siis tegelikult leidub neile ka alternatiive.
Igasuguse arendustegevuse valikul on kõige olulisem alustada lõppeesmärgi või soovitud tulemuse sõnastamisest. Selleks peab juht või personalijuht esitama küsimuse, miks üldse on vaja töötajatele midagi pakkuda või mida töötajad ise vajavad. Tihti on esimene mõte tellida koolitus, ent tegelikult pole jõutud veel mõeldagi, mida koolitusega saavutada loodetakse või millist mõju see võiks organisatsiooni eesmärkide täitmisele avaldada.
Personalitöötajad seisavad päevast päeva töötajate heaolu eest. Nad on ühtaegu tundlikud ja ratsionaalsed, püüavad vajadusel hoida kontrolli all pulbitsevaid emotsioone, olles samal ajal nii kuulajad, nõuandjad, lepitajad kui vahemehed. Milliseid teadmisi supervisioonivaldkonnast nendes nõudlikes rollides rakendada, et oma ülesannetega veelgi paremini toime tulla?
Haapsalust 39 km ja Tallinnast 115 km kaugusel asuv Roosta Puhkeküla on tuntud koht peaaegu kõigile eestlastele, sest tegemist on 1990. aastal avatud Eesti pikima kogemusega järjepidevalt tegutsenud puhkekeskusega. Aastakümneid olid legendaarse paiga omanikeks rootslased, kuid juba paar aastat on Puhkekülas toimetanud uued ja pühendunud kohalikud omanikud Läänemaalt.