Töötasu suurus ei ole alati määravaim – palju olulisem on selle õiglane jaotus. Värske uuring näitab, et üle kolmandiku töötajatest peab oma palka ebaõiglaseks, mis omakorda mõjutab motivatsiooni ja töörahulolu.

- Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder Foto: Liis Treimann
Veelgi selgemalt kui töötasu suurus, toimetulek ja palgatõus, mõjutab töötasuga rahulolu tasustamise õiglus. Töötajad on oma hinnangutes töötasu õiglusele erinevat meelt. Viimati uuriti töötajate hinnanguid Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee töötajate küsitluses 2024. aasta kevadel, samuti on seda uuritud varasematel aastatel. Küsitluses osalejatest üle kolmandiku (37%) ei pidanud oma töötasu õiglaseks, samas kui pea sama paljud (36%) hindasid oma tasu õiglaseks. Ülejäänud jäid kahevahele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kus on palgakäärid suurimad ning mis mõjutab meeste ja naiste palgaootusi?
Meeste ja naiste palgaootuste lõhe on kõige suurem juhtide ja tippspetsialistide seas, kus sektorite erinevused mängivad suurt rolli. Samas hindavad naised oma toimetulekut meestega sarnaseks, hoolimata madalamast sissetulekust. Kas palgaootused peegeldavad rohkem enesekindlust kui tegelikku vajadust?
Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.
16 levinumat põhjust töökohast loobumiseks ja 20 tõmbetegurit uue töökoha kasuks!
Töötajate lojaalsus pole enam iseenesestmõistetav – paljud kaaluvad lahkumist isegi ilma palgatõusuta. Mis ajab inimesed töölt minema ja mida saab tööandja teha, et oma tiimi koos hoida?
Rahulolematus töötasuga viib töötajad kiiremini konkurendi juurde, vähendab motivatsiooni ja kahandab lojaalsust. Töötasude läbimõeldud analüüs aitab vältida võtmetalentide lahkumist ja hoida ettevõtte konkurentsivõimelisena.
Haapsalust 39 km ja Tallinnast 115 km kaugusel asuv Roosta Puhkeküla on tuntud koht peaaegu kõigile eestlastele, sest tegemist on 1990. aastal avatud Eesti pikima kogemusega järjepidevalt tegutsenud puhkekeskusega. Aastakümneid olid legendaarse paiga omanikeks rootslased, kuid juba paar aastat on Puhkekülas toimetanud uued ja pühendunud kohalikud omanikud Läänemaalt.