Naisjuhid otsivad enesekindlust ja mõjukust – arenguprogramm aitab neil tippu jõuda
Juhtimine nõuab enesekindlust, läbirääkimisoskusi ja selget sõnumit. Naisjuhtide kiirendi pakub ambitsioonikatele juhtidele võimalust oma oskusi lihvida ja tugeva võrgustiku toel karjääris edasi liikuda.
Kolmanda naisjuhtide kiirendi avaüritus 30.01.2025. Foto: Moonika Arm
Eile, 30. jaanuaril, algatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ juba kolmandat aastat järjest naisjuhtide kiirendi, mis on mõeldud naisjuhtidele, kes soovivad arendada oma kriitilise mõtlemise, argumenteerimise, avaliku esinemise ja läbirääkimisoskusi.
Naised kogevad mikroagressioone 2 korda sagedamini kui mehed ja lahkuvad seetõttu ka rohkem töölt
Uuringud kinnitavd, et naiste peamised juhtimiskarjääri takistused ei ole seotud ambitsioonide puudumise, vaid ebaõiglusega karjääriredeli alguses - ka mikroagressioonide süsteemsete mustritega.
Nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et keskastmejuhtide seas on naisi palju, aga tippjuhtkonda pääsemisel on õrnemal sool pahatihti klaaslagi ees. Miks see nii on ja kas kvoodid on ainus viis seda purustada?
Eesti naised ja mehed saavad tippjuhiks erinevaid teid pidi, seejuures kogevad naised teel juhiks arvukalt sooga seotud takistusi, selgub mõttekoja Praxise uuringust.
Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.