„Väärtused ei ole pelgalt sõnad plakatitel – need on teod, mis kujundavad ettevõtte kultuuri ja meeskondade dünaamikat,“ kirjutab tippjuht Sten Argos. Eesti ärimaailmas on avatus, koostöö ja hoolivus tõusnud olulisteks märksõnadeks, kuid nende tõeline rakendamine sõltub inimeste isiksusest ja sellest, kuidas juhid oskavad väärtusi igapäevatöös ellu viia.
- Tippjuht Sten Argos Foto: Erik Riikoja
Eesti ärimaailmas on väärtustest saanud ettevõtete tugitalad, kuid kas oleme valmis neid tõeliselt elama? Avatus, koostöö, hoolivus ja innovaatilisus jne on väärtused, mille mõistmine ja rakendamine sõltuvad suuresti tiimiliikmete isiksuseomadustest. Eri taustaga inimesed rikastavad tiime, kuid võivad ka tekitada pingeid, sest väärtusi tajutakse erinevalt. Mõõdikute ja nende omavaheliste seoste abil saame väärtuste järgimise praktilisemaks ja usaldusväärsemaks muuta.
Avatus – kuldne võti või tundlik lõks?
Avatus on tihti üks enim mainitud väärtusi, mille suunas organisatsioonid püüelda soovivad. Kuid avatusel on erinevad varjundid ja need ei pruugi alati kokku langeda. Ühed näevad selles võimalust ilma ilustamata kõiki teemasid lauale tuua, teistele võib avatus olla väljakutse, eriti kui tagasiside puudutab isiklikke teemasid või otseselt isiku vastutusvaldkonda. Avatus on lihtsam, kui see ei torgi meie endi mugavustsooni.
BIG 5 mudeli kohaselt tähendab avatus valmisolekut uutele kogemustele – uudishimu, kujutlusvõimet ja loomingulisust –, kuid organisatsioonis on avatus sageli keerulisem. Mõne jaoks on see konstruktiivne kriitika ja kiire edasi liikumine, teisele aga isiklik rünnak, mis viib kaitsepositsioonile. See vastuolu võib tekitada konflikti: kui üks usub, et avatus toetab koostööd, võib teine tõmbuda endasse või hakata koguni koostööd õõnestama. Kui emotsioonid hakkavad väärtusi varjutama, muutub koostöö raskemaks ja pinged eskaleeruvad.
Koostöö – ühendav jõud või peidetud pingeallikas?
Koostöövalmidus, mida BIG 5 mudelis seostatakse empaatia ja teiste vajaduste arvestamisega, on tihti organisatsioonikultuuri keskmes. Ometi võib just koostöö olla suurim emotsionaalne käivitaja. Kõrge koostöövalmidusega inimesed näevad kriitikat ja tagasisidet kui võimalust kasvada ja areneda, nad võtavad kommentaare vastu õppimishimuga ning püüdlevad terviku tiimi/ettevõtte edu poole. Samas võivad madalama koostöövalmidusega inimesed kogeda kriitikat ohu või isikliku rünnakuna, mis tekitab vastupanu ja kaitsepositsiooni.
See erinevus koostöö tajumises toob sageli kaasa nähtamatuid pingeid, mis määravad, kuidas tiim suudab ühistele väljakutsetele vastata. Ühtedel ergutab koostöö avatud suhtlust ja tugevdab ühtekuuluvustunnet, teistel aga põhjustab stressi ja emotsionaalset koormust. Tõeliselt vastastikku lugupidav ja terviklik kultuur tekib alles siis, kui juht oskab koostööga seotud emotsioone teadlikult juhtida erinevate isikuomadustega töötajate vahel.
Väärtustele mõõdikud – mida siin mõõta on?
Kui väärtused on ettevõtte keskne osa, on tänapäeva keskkonnas mõistlik nende järgimise üle arvestust pidada. Mõõdikud aitavad väärtusi praktilisemaks ja jälgitavamaks muuta, eriti kiiresti muutuvates ja otsuseid nõudvas keskkonnas. Näiteks võiks kasutada nn valgusfoori süsteemi: töötajad ja juhid annavad igapäevase suhtluse põhjal rohelisi ja punaseid tulesid, mis näitavad, kas käitumine vastab kokkulepitud väärtustele, ja seda koos põhjendusega. Kui keegi käitub avatud suhtluses või koostöö edendamisel väärtustepõhiselt, saab ta rohelise, kui mitte, siis punase – tulemus viib suhtluse tagasi dialoogile, mitte vastupanule ja solvumisele. Anda saavad kõik kõigile, tulemust näeb iga juht ise ja saab regulaarselt juhtkonna vms tiimis omavahel arutada.
Väärtuste ja emotsioonide sümbioos
Väärtuste ja emotsioonide omavaheline sümbioos on koht, kus juhtimine võib kasvada uuele tasemele. Kui organisatsiooni põhiväärtusi saab analoogselt BIG 5 isiksuseomadustega selgitada, tekib võimalus luua väärtuste skaala, mis annab selguse, mida üks või teine väärtus tähendab. Selline lähenemine muudab väärtused praktiliseks tööriistaks ja loob pinnase, kus erinevad isiksusetüübid saavad end turvaliselt väljendada ja konstruktiivset tagasisidet pakkuda.
Sügavam dialoog väärtuste tajumise üle aitab vältida konflikte ja pingeid, mis tekivad siis, kui üks inimene usub, et ta on väärtusi järginud, aga teine tunneb end kõrvale jäetuna või solvatuna. Digitaliseeritud rohe-puna-süsteem pakuks siin lisaläbipaistvust ja looks aluse väärtuspõhiseks koostööks väärtusloome kasvatamisel, seda ka keerulistel hetkedel.
Väärtused on palju enamat kui sõnad plakatil või PowerPointi esitluses, nende rakendamine nõuab teadlikkust, julgust ja pidevat peegeldust. Avatus ei tähenda ainult seda, et me räägime tõtt, vaid ka seda, et suudame tõtt vastu võtta. Ja kui me tõesti tahame väärtusi austada, peame looma viise, kuidas neid väärtusi mõõta, hinnata ja nende üle ausalt arutleda. Väärtused on teeviit, mis aitab meid sihile suunata, kui seda päriselt kasutama õpime.
PANE TÄHELE!
Sten Argos räägib
27. augustil Kultuurikatlas Eesti suurimal juhtimiskonverentsil
Coaching 2025 VABADUS oma kogemusloo, kuidas näiliselt sarnased väärtused võivad päriselus ikkagi jama tekitada, ja esitab intrigeeriva küsimuse: äkki peaks organisatsiooni väärtusi vaatama maatriksina ja lisama skaalad?
Vaata juhtimiskonverentsi mahukat programmi
SIIN ja kasuta hetkel kehtivat
soodushinda.
27. augustil kohtuvad Kultuurikatlas 600+ Eesti juhti.
Sten Argos on juhina töötanud Eesti tippettevõtetes Tele2, Confido, Eesti Energia, Cleveron, Omniva, SEB ja omab mitmekülgset ärilist kogemust nii tõusudest kui mõõnadest, erinevate organisatsioonikultuuride olemusest ja koostöö dünaamikatest. Sten on omandanud magistrikraadi EBSis ja Taltechis ning õppinud INSEADis. Ta on mentor ja diplomeeritud coach.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pandeemia järelkajad, inflatsioon ja hübriidtöö esitatud väljakutsed on tõstnud tööandjate rolli vaimse heaolu hoidjatena. Aga kas see on piisav, kui kustutatakse ainult tulekahjusid? Eksperdid rõhutavad ennetava lähenemise tähtsust ja selgeid piire tööandjate vastutusalas.
Vaadates ettevõtet kui maailma minimudelit, mõistame, et maailma muutudes ei saa ammugi ka ettevõtted paigale jääda. Samuti mõjutavad muutused tööelu ja vanad koolitusmeetodid ei pruugi enam toimida. Moodsa õppimise ja töötajate arendamise teemadel rääkisid Äripäeva Raadio saates „Töö ja palk“ diplomeeritud coach'id ja superviisorid ning Elukindla podcast'i autorid Karl Teichmann ja Maria Tammesalu ning Multilingua keelekeskuse juht Malle Nei.
Põhjalik kokkuvõte konverentsikülastajalt!
Kelle või mille ees me juhtidena tegelikult vastutame? Klientide, töötajate, riigi, omanike ja ka oma südametunnistuse ees? Kellele, millal ja kuidas vastutust anda, seda jagada? Mis hetkel on ainus võimalik variant võtta päriselt vastutus iseenda ees?
Moodsa aja töömaailmas on coaching muutunud populaarseks vahendiks töötajate arendamisel, kuid toob see tõepoolest ettevõtetele ja töötajatele lubatud kasu või on järjekordne moeröögatus, mis pakub rohkem illusiooni kui tegelikku väärtust?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.