Pankrotihaldur selgitab: millised on töötaja võimalused töötasu nõudmiseks maksejõuetult tööandjalt?

Suurbritannia ülikooli uuring tõstatas küsimuse, kas ka tööle sõitmise aega peaks lugema tööajaks. See tuleb muidugi kõne alla vaid siis, kui tööle sõitmise ajal tehakse tööasju, kirjutab Äripäev.

Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud hulk artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs. Rumeenia kohta. Muu hulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole aga sugugi korrektne.

Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisel asusid ettevõtted usinalt kaitsma klientide ja koostööpartnerite andmeid, kuid töötajate õiguste kaitsmisele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu.

Kõik tööandjad peavad teadma, et kui töötajaga on sõlmitud suuline kokkulepe, on see kohtu silmis alati tööleping. Suuline leping on aga saatanast ja seda tasuks vältida, pani omanimelise tööõigusbüroo jurist ja juhataja Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil kuulajatele südamele.

Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?