Töölepingu lõpetamisel on kompromissileping parim asi, mida tööandja teha saab, selgitas tööõiguse spetsialist Heli Raidve Personaliuudiste tööõiguse seminaril.
- Tööõiguse tippspetsialist Heli Raidve Personalitöö aastakonverentsil 2021 Foto: Raul Mee
Kompromissileping on iseseisev võlaõiguslik leping, kus pooled teevad vastastikuseid järeleandmiseid ja lepingu sõlmimine lõpetab õiguslikud vaidlused.
Kompromissiga saab maha võtta kõik töösuhetes tekkivad nõuded, millest tööandja on või peaks olema teadlik töölepingut lõpetades.
Ainus, millest kompromissileping ei päästa, on tulevikus tekkiv nõue ehk kutsehaigusega tekitatud tervisekahju. Põhjus on lihtne, aga see selgub, kui edasi lugeda.
Heli Raidve ettekandeid leiad meie
videokogust.
Tellijana saad neid vaadata igal ajal ja tasuta!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täpselt kuu aega tagasi, 24. detsembril jõustusid kolm töölepingu seaduse muudatust: ümber vaadati tähtajaliste töölepingute järjestikune sõlmimine ja pikendamine töötuna arveloleku ajal, TLS-sse lisandus mõiste "iseseisva otsustuspädevusega töötaja" ning IT-sektoris muutus paindlikumaks valveaja kasutamine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes on tegemist juriidiliselt äärmiselt huvitava olukorraga!
Novembri lõpus toimunud Personaliuudiste tööõiguse seminaril võttis tööõiguse spetsialist ja Äripäeva aasta koolitaja Heli Raidve 2022. aastal jõustunud töölepingu seaduse muudatuste raames muu hulgas vaatluse alla ka puhkuste aegumise nüansi ehk selle „parim enne“ tähtaja.
Heli Raidve tööõiguse seminaril lahati kohtulahendit, mis näitas kätte töö asukohaga seotud riskid töölepingus ning selgitati hea usu põhimõtte järgimise olulisust.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.