Saavutussunni ja edukuse paine leevendamine aitab ennetada läbipõlemist

Läbipõlemist on traditsiooniliselt kirjeldatud kui kohusetundlike ja pühendunud inimeste tööst väsimist, mille kolm tunnust on:

• vaimne ja kehaline kurnatus: tühjuse ja tühisuse tunne, krooniline väsimus ning töötahte ja -rõõmu kadumine koos seletamatute kehaliste valuaistingute ja häiritusega;

• vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustab keskendumisraskusi ja loovuse puudumist;

• võõrdumine tööst ja kaaslastest: pettumine töö sisus, tähenduses, tulemuslikkuses, hüvitamises ja kaaslastes ning sellest tingitud vaikne taandumine, millesse on pikitud aeg-ajalt esinevad arutud pingutused ja väljapursked.

Uute uuringute järgi on tegemist omapärase kombinatsiooniga ärevuseshäirest ja sõltuvusest: sundmõtete ja -käitumise lõksu jäämisega tööst viisil, mis kurnavad keha ja vaimu kuni kokkukukkumiseni. Mõned autorid iseloomustavad läbipõlemist kui masohhistlike sugemetega sõltuvushäiret, teised toovad välja nartsissistliku eneseimetluse ja -õigustuse, mis võib halvimal juhul viia nii ennast, teisi kui keskkonda (elu ja elusust) hävitava käitumiseni.

Sooritus- ja saavutussund ning pidevalt esiletõstetud ja püsivalt edukas olemise pinge on peamised, mis aitavad teistest eristuda ja nende hulgast silma paista. Kui inimene käsitleb väljakutsete pinget ja ärevust põnevuse ja erutusena, siis suudab ta paremini sooritada ja olla edukam sh näiteks läbirääkimistel. Saavutuste, soorituste ja silmapaistvuse kasvades õnnestumiste jada jätkumise ootus kasvab, kuid seda on üha raskem saavutada. Eelneva edu pideva kordamise ja veel paremini toimimise vajadus võib viia obsessiiv-kompulsiivsuse ehk sundmõtete- ja käitumise lõksu, mis ei lase seni edukatest tegevustest ja mõtetest lahti lasta.

Läbipõlemise allakäigutreppi iseloomustab pühendumise hinnaga saavutatud õnnejoovastusest ärevusse ja ärritusse langemine, kui kõik endistviisi hästi ei õnnestu, ning sellele järgnev apaatsusesse, küünilisusse, üleolevusse või halvustamisse taandumine. Ükskõiksusest ja küünilisusest on seni rohkem kõneldud, kuid viimase kahe aasta jooksul kasvanud ärevuse foonil on lisandunud kaitsesse kapseldumise agressiivsemad vormid – halvustamine, kahtlustamismaania ja raevupursked: iga juhuslik teema või inimene võib saada abituse ja meeleheitega segatud jõuetu viha väljapaiskamise ajendiks siis, kui kannatus on katkemas.

Kuidas targalt taanduda, enne kui sooritus- ja saavutussund ning silmapaistmise ja edukuse paine püsiva pahuruse, vaikse resignatsiooni või meeleheitlike rünnakutega lõpevad?

Oluline on märgata, kuidas inimese omadused ja nende muutused sobivad kokku keskkonnaga, kus ta toimetab. Kui paljud kohanemisraskused ja vaimse heaolu häirituse probleemid tekivad ennekõike olukorras, kus inimese käitumine ja suhtumine ei sobi kokku muutuva keskkonnaga ja tema ressursid muuta ennast või keskkonda on ammendunud, siis aitab neid probleeme leevendada inimese ja keskkonna parema sobivuse otsing ning ressursside taastamisele ja täiendamisele keskendumine. Kuigi kogeme raskes olukorras endiselt negatiivseid emotsioone – kurbust, ärritust või viha –, võivad nendega kaasneda parema kohanemise korral ka positiivsed tunded nagu lootus toime tulla, ühendatus oluliste teistega ja taastumistarkus.

Suhete hoidmine, uute tegevuste otsinguaktiivsus ja ressurssidega kindlustatud eesmärkide seadmine panustavad vaimsesse heaolusse. Ülemaailmne ajutervise nõukogu (Global Council for Brain Health) soovitab seada vahelduvaid ja mitmekesiseid töiseid ja isikliku elu eesmärke, milleks võivad olla nii sõpradega suhete hoidmine kui ka pereliikmete eest hoolitsemine, mõni haarav tegevus või tööalaste eesmärkide jada.

• Arukas pühendumine tööle ja paindlik ümberlülitumine teistele elus olulistele vastupidamist ja taastumist toetavatele tegevustele on vastukaaluks edukuse painele.

• Uue tundmaõppimine viisil, mis köidab nii vaimu kui meeled ja millega kaasneb mõõdukas kehaline koormus, aitab eemalduda sellest, mis on tekitanud sooritus- ja saavutussunni.

• Kohanemisenergiat aitab kokku hoida elutegevuseks vajalike rutiinsete toimingute tegemine kindlatel ajavahemikel: harjutage sisse kindlad kellaajad ja toimingud tööks ja puhkamiseks, unistamiseks ja loomiseks, korrastage ja looge oma päevadesse rütm.

• Tehke seda, mis toob kaasa heaolutunde, olge nendega, kelle hulgas tunnete end hästi, rääkige ise ja laske ka teistel rääkida, olge kaasas ja kaasatud heatahtliku märkaja ning eesmärgi- ja vahenditeadliku tegutsejana. Jääge seejuures mõõdukaks ja pidage piiri, vahetage tegevusi nii, et säiliks paindlikkus nii rollides kui toimingutes.

• Kannatust, süüd ja viha saab tasakaalustada otsingurõõmu, koosolemise ja mängulustiga. Kui tegelikkus tundub karm ja masendav, siis targalt taandumine ja leebed heaoluhetked kohustuste ja vastutuse koormas aitavad vastu pidada ja kohaneda.