Coaching’u sõnavõistluses sündis uudissõna „kootsing”.

Sõnavõistlusel osales 38 inimest, kes kokku esitasid ligi 50 sõnapakkumist.

ICF Estonia president Toomas Tamsar:  „Head meelt teeb coaching‘ule eestikeelse vaste leidmine, mis on olnud ICF Estonia alustamisest üks esimesi eesmärke coaching‘u edendamisel Eestis. Võime võistluse igati kordaläinuks lugeda ning usume, et „kootsing” saab hea vastuvõtu. Suur tänu Eesti Keele Instituudile, juhtimisajakirjale Director ning kõigile keelemurdjatele toredate lahenduste pakkumise eest!”

Võistluse võidusõna „kootsing” esitas Annemari Muru, kes sai Nordic Aviation poolt kaks edasi-tagasi lennupiletit Nordica poolt opereeritavasse sihtkohta. Lisaks auhinna saanud sõnale märkis žürii ära veel seitse sõna. Need on: „utsimine” – Annemari Muru; „koosimine” – Anzori Barkalaja; „kuutsimine” – Jüri Joller; „edustamine” – Andri Kiige ja Mari Aruväli; „valmendamine” – Chris Pommer ja Tuuli Reinsoo; „valmestamine” – Ilmar Vesik ning „juhherdamine” – Eliise Belinets.

Koots – kootsing

Coaching’u sõna on äärmiselt tülikas kirjutada ja käänata ning see on ka kõlalt väga võõrapärane. Samas on see juhtimisvaldkonnas kohati hitimaiguliselt populaarne arendusmeetod, mille kasutajaid tekib järjest juurde.

Enamik uusi ja häid asju sünnivad inimeste laiskusest. Kaua sa ikka keelt väänad ja trükikirja vormindad – kui on mingi nähtus, millel on inglise keeles mõistlik tähendus ja selge sisu, miks ei võiks siis eesti keeles samal asjal olla samuti oma nimi, mida on mõnus öelda, mugav kirjutada ja kena kasutada. Seega oli vajadus leida uus ja hea oma sõna.

Osa ingliskeelseid sõnu on eestipärasena käibele läinud, nagu näiteks mentorlus või meilima. Need kõlavad meie keeles päris kenasti ja on aktsepteeritud. Kui aga coaching eestindada kõutšinguks, tekib üsna hirmus võõrtähega mutant. Ilma võõrtäheta aga saame isaskassidele viitava sõna, mis tähenduse ja tekkivate assotsiatsioonide tõttu ikka ei kõlba. Ka mitmed tõlked ei ole eesti keeles coaching’u olemust ja sisu õigesti edasi andnud. Loogilise sammuna tundub, et on vaja sõna coaching natuke uurida, et oleks võimalik edasi mõelda, mis on see hea sõna, mis eesti keeles seda mõistet iseloomustada võiks.

„Online Etymology Dictionary” (http://www.etymonline.com/ ) järgi on sõna coach pärit 1550ndatest ja tähendas algupäraselt suuremat sorti vankrit, veokit või tõlda. Sama termini vasted Kesk-Prantsusmaalt (16. saj) on coche, Saksamaalt kotsche, Ungarist kocsi. Viimane neist on huvitav seetõttu, et oli tuletatud küla nimest Kocs, kus selliseid suuri vankreid valmistati, ja tähendaski ’Kocs’i vankrit’. Ungari vanker ja sellega seostatav sõna on päris 15. sajandist ning selle sõna eri vormid esinevad enamikus Euroopa keeltes: hispaania ja portugali keeles coche; itaalia keeles cocchino, hollandi keeles koets. Ameerika inglise keeles omistati coach’i sõna raudteevagunitele 1866. aastal. Instruktori või treeneri tähenduses hakati coach’i terminit kasutama 1830-ndatel. Toona tähendas see Oxfordi ülikooli slängis tuutorit, kes aitab tudengi eksamist läbi vedada. Sporditreeneri tähenduse sai sõna aastast 1861.

Kui mõelda sõna algsele tähendusele, siis on see seotud kandmise ja edasiviimisega, nii otseses füüsilises tähenduses kui ka vaimses mõttes. Eesti keeles on sarnase tähendusega mõiste olemas laevandusest – loots* . Loots on keegi, kes tunneb olusid, tunneb tehnikat ja aitab kuhugi jõuda.

Arvestades eesti keele sugulust ungari keelega võib pisukese mõttemängu tulemusena seega jõuda eesti keeles täiesti uue sõnani – koots. Just umbes nii hääldatakse ungari keeles selle väikese Kocs’i küla nime, kus valmistati algupäraselt neidsamu vankreid, mille kaudu oleme jõudnud tänase sõnani coach. Koots on eesti keeles praegu vähetuntud murdesõna, aga lisaks sellele kõlalt väga sarnane sõnaga loots ja sobib ka sisult kokku lootsimisega. Ja kui hästi järele mõelda, võib tabada ennast rõõmsa üllatusega mõttelt, et ka coaching võib pisut abituma häälduse korral ja kange eestikeelse aktsendiga kõlada kui kootsing. See on sisulise tähenduse mõttes küll juhuslik kokkulangevus, aga tore ikkagi!

Head kootsingut!

* kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul. Laev vajab lootsi, tellib sadamast lootsi. Lootsipaat tõi lootsi laevale. Laev võttis lootsi peale. „Eesti keele seletav sõnaraamat”, http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=loots&F=M

Allikas: ICF Estonia blogi

Autor: Annemari Muru