Tippkoolitajad: meie juhtidel kasvab vajadus enesekehtestamise järele

2025 on alanud huvitavalt – üldiselt keerulisele koolitusturule vastandub heas tõusus juhtimis-coaching’u turg.

Miks? Juhtimis-coaching’ust on saanud üks eelistatumaid viise juhtide arendamiseks, kuna see pakub personaliseeritud ja praktilist tuge.

Udus ja teadmatuses navigeerimine väsitavad, ärev foon toob rohkem konflikte ja raskeid suhteid. Konflikt on ka võimalus jagada arvamusi, luua mõlemale osapoolele häid lahendusi ja tugevdada suhteid, aga kui me ei oska seda manageerida, siis väldime või ei manageeri tervel viisil.

* Enesekindlus

Juhtimis-coaching’u klientide üks igihaljaid väljakutseid kerib ebakindluse ajastul täistuuridel. Coach saab aidata märgata piiravaid uskumusi ja neid takistusi vähendada ning aidata näha, kas kõik, mida peame ebakindluseks, on tingimata ikkagi ebakindlus või hoopis mingi konkreetse oskuse puudumine.

Enesekindluse allikas on autentsus, enesekindlust saab jätkusuutlikult otsida vaid enda seest. Pöördume enesekindluse saamiseks tihti teiste inimeste suunas, aga teiste tunnustusest sõltuv strateegia ei ole jätkusuutlik. Tuleb minna otse, tunnustada ennast ise oma tugevuste, annete ja saavutuste eest, samas tuleb õppida ja aidata abi soovival juhil õppida ebakindluse ning kindluse teljel elama. Seal neutraalsena püsimine aitab näha uusi perspektiive, olla loov jne.

* Otsustavus

Viimase aja juhtimiskeskkonnas on selgelt tajutav ka vajadus otsustavuse ja enesekehtestamise järele. Muutuvate olude ja kasvava surve tõttu otsivad juhid viise, kuidas olla sihikindlamad ja tulemuslikumad, säilitades samal ajal usalduse ja koostöö. Kui toetav juhtimine on endiselt olulisel kohal, näib, et paljud juhid tunnevad vajadust lisada oma tööriistakasti rohkem otsustavust ja kiiret tegutsemisoskust.

*Töö ja eraelu tasakaalu saavutamine

Töö ja eraelu tasakaal on endiselt paljude juhtide suurim mure. Selle saavutamiseks on oluline suurendada teadlikkust oma piiridest individuaalsel tasandil, panustada töövälistesse hobidesse ja tähenduslikesse suhetesse. Juhid peavad ennekõike lahendama enda ja oma meeskonnaliikmete ületundide probleemi. Alustuseks tuleks lõpetada ülemüümine ja ülepakkumine. Efektiivsus ei seisne rohkem tegemises, vaid targemalt tegemises.

* Vaimse heaolu ja läbipõlemise ennetamine

Suurenev töökoormus ja surve tulemuste saavutamisele toovad kaasa rohkem stressi ja läbipõlemist. Juhid peavad suutma toetada ka oma meeskondade vaimset heaolu ning luua töökeskkonna, mis soodustab psühholoogilist turvalisust ja emotsionaalset tasakaalu. Me võtame vaheaja kui „paak“ on juba tühi, aga peaksime võtma poole peal. Ja analüüsima, kas tegelikult on tarvis puhkust või ehk hoopis kütet. Coach ei ravi, aga kiiresti ja kaugele minekuks peab olema heas vormis.

Juhtidel on vaja leida tasakaal, suurendada eneseteadlikkust ning arendada vastupidavust ja stressijuhtimise oskusi. Ka üksildus on muutunud heaolu väljakutsest äririski üheks teguriks. Kaug- ja hübriidtöö on muutunud normiks, kuid toitnud ka üksildust, mis meie niigi individualistlikus kultuuriruumis võimendub.

* (Elu)kogemusest tulenev

Vanusest olenemata on uutel juhtidel omad väljakutsed – kuidas kiiresti esimesi lahinguid võita, liitlasi ja järgijad saada, suurt pilti hoomata? Kuidas saavutada edu nii, et ei töötaks süsteemile vastu ehk ei võitleks tuuleveskitega?

Noorematel juhtidel on palju enesekindluse teemasid, aga ka näiteks järjekindluse ja pingutuse talumist. Töö tähendus ja tähenduslikkus on muutunud.

Kogenenumatel juhtidel on on esikohal eksistentsiaalsemad teemad: miks ma seda teen? Mida ma toon oma rolli, tiimi, organisatsiooni? Kas ma tahan seda veel teha? Kui jah, siis kuidas teha seda nii, et see tähendaks mulle midagi? Milleks ma siin veel võiks olla peale juhtimise? Kas edukus, positsioon või raha toob ka õnne õuele?

Kokkuvõtteks. Juhtimis-coaching on muutunud investeeringuks, mille kasu ja positiivset mõju töötajate ja juhtide tulemuslikkusele kinnitavad arvukad uuringud. See omakorda motiveerib ettevõtteid coaching’usse rohkem investeerima. Paljud ärikoolid ja juhtimisinstituudid maailmas lisavad coaching’u juhtimiskoolitusprogrammidesse, muutes selle tavapäraseks osaks juhtide arengust.