Tööandja võib töötajalt nõuda ärisaladuse hoidmist ning töötajaga kokku leppida leppetrahvis kohustuse rikkumise puhuks. Mida peab töötaja kohustuse täitmisest teadma ja mida saab tööandja rikkumise korral teha?
- Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitab, et läbimõtlemata käitumine ja korrektselt vormistamata dokumendid võivad oluliselt kahjustada nii töötaja kui tööandja huve. Foto: Mardo Männimägi
Möödunud nädalal jõudis lõpliku kohtuotsuseni juhtum, kus konkurendi juurde tööle läinud töötaja oli oma isiklikule e-postile saatnud endise tööandja ärisaladusi sisaldanud dokumente, kirjeldas advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same. Kohtu hinnangul ei olnud dokumentide saatmine tööülesannete täitmiseks vajalik ning seega leidis kohus, et töötaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust ning tal tuleb endisele tööandjale maksta ligi 17 000 eurot leppetrahvi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui konkurentsipiirangu leppetrahv on liiga suur, saab kohus seda vähendada, kuid tööandjale jääb õigus nõuda ka tegelikku kahju hüvitamist. Lisaks on oluline teada, millal töötaja peab jagama oma isikuandmeid ja kuidas kehtivad reeglid koondamise korral.
Tööõiguses tuleb uuel aastal arvestada uue riigikohtu praktikaga, mis täpsustab piiri töö- ja puhkeaja vahel, selgitab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Heili Haabu.
Peagi jõuab kätte aeg, mil ettevõtetes tuleb kinnitada iga-aastane puhkusegraafik. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co eksperdid Tambet Toomela ja Erika Tuvike tuletavad meelde, mida tasub tähele panna töötaja puhkuse ja selle planeerimise korral.
Lisatud valemid!
Siiani kehtis kord, et puhkusetasu tuleb välja maksta puhkusele eelneval või puhkuse kasutamise kuu palgapäeval. Tunnustatud tööõiguse ekspert Heli Raidve selgitas sügisesel tööõiguse seminaril, miks ja kelle huvides puhkusetasu maksmise korda muudeti.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.