Tehnoloogiaettevõtete kasvav digitaliseerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt on tõstnud tarkvaraarenduse strateegiliseks valdkonnaks. Rahvusvaheline telekommunikatsiooniettevõte Elisa on üheks näiteks, kus tarkvaraarendajate ja tehisintellekti ekspertide tähtsus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Seotud lood
Rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi ülemaailmne tööturg püsib esimeses kvartalis stabiilsena ja ettevõtted on värbamisplaanides pigem ettevaatlikud, seisab Eesti silmitsi keerulisema väljavaatega.
Tehisintellekt on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, mõjutades otsustusprotsesse, ärimudeleid ja töömeetodeid. Juhtide peamine murekoht on tehistaibu turvaline rakendamine töökeskkonnas, kirjutab koolitaja Priit Ilomets.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!
Kiirete muutustega kohanemiseks vajavad inimesed tööandjate tuge, viimastel on kiirest kohanemisest võita efektiivsuses kasvus. Nüüdisaega inimeste ajastuks nimetades sõnas rahvusvaheliselt tunnustatud autor ja juhtimiskonsultant Kai Anderson, et muutunud on tööandjate ja töötajate võimuvahekord – tegu on võrdsete partneritega ja nii jääb see ka edaspidi.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.
Enimloetud
Viimased uudised
Tehnoloogiafirmade tulevikku kujundavad tarkvaraarendajad ja AI-eksperdid.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele