Stigma purustamine: kuldaväärt dialoog kolleegiga võib muuta tööelu!

Peaasi.ee organisatsioonide vaimse tervise arenguprogrammi juht Signe Sillasoo astub kuulajate ette ka novembrikuisel Koolituskonverentsil vaimse tervise töötoas, kus kõneleb vaimset tervist toetava töökultuuri loomisest organisatsioonis. Soeta ekstrasoodushinnaga konverentsipääse veel enne 20. augustit!

Kuidas rääkida kolleegiga vaimsest tervisest?

• Vali kolleegiga rääkimiseks sobilik koht ja aeg – kui olete mõlemad rahulikud, viibite mugavas ja privaatses keskkonnas ja teil on aega. Hea on rääkida midagi koos tehes, näiteks lõunatades, jalutuskäigul või muul viisil koos olles, kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama.

• Kui kahtlustad, et kellelgi on vaimse tervise probleem, siis varu kannatust ja kutsu teda kaasa teie tavalistesse tegevustesse isegi siis, kui ta mitu korda ära ütleb või pole neist väga vaimustunud.

• Vestlust alusta sellest, mida oled ise märganud ja mis sulle muret valmistab. Ole nii siiras, aus ja otsekohene kui võimalik.

• Vahel on hea vaimsest tervisest rääkima hakkamiseks alustuseks küsida konkreetsete tervisenäitajate kohta nagu uni, keskendumine, söömine ja mitte otseselt selle kohta, mida teine parasjagu tunneb. Ka küsimus: “Kuidas sa stressiga toime tuled?” võib avada ukse vaimse tervise teemaliseks põhjalikumaks aruteluks ja julgustada oma kogemusi jagama. Vestluse avamiseks võib olla hea jagada ka midagi enese kohta või tuua näiteid selle kohta, kuidas keegi tuttav-sõber on end tundnud ja kuidas olukorda lahendanud.

• Ära kipu kohe nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma. Ära hakka murest kuuldes enda murega “üle trumpama”. Katsu hoiduda lööklausetest: “võta end kokku”, “teistel on veel hullem”, “mõtle positiivselt”. Ära ütle, et tead, mida ta tunneb, kui sa tegelikult ei tea. Jää ausaks ja pigem ütlegi, et ma ei oska ette kujutada, mis tunne see on.

• Ei tasu eeldada, et inimene oskab kohe öelda, miks tal vaimse tervise probleem tekkis või “mis tal viga on”.

• Julgusta tervislikult elama ja abi otsima.

• Arvesta, et teemat võib käsitleda mitmel korral ja aja jooksul, kõike ei pea inimesest välja pinnima.

• Kui kahtlustad, et kolleeg ennast vigastab või kaalub enesetappu, tee sellest juttu.

• Mõtle läbi, millist tuge ja abi oled valmis pakkuma, väljaütlemised nagu “olen alati sinu jaoks saadaval”, “helista igal ajal”, ei pruugi tegelikult sinu jaoks võimalikud olla ja võivad tuua kaasa pettumust.

• Arvesta vestlust avades ka enda vaimse seisundiga – vahel võib rasketest asjadest ka endal mõõt täis olla ja sel juhul ei tasu vestlust alustada.

• Arvesta, et vestlus võib olla pingeline mõlema osapoole jaoks – planeeri pärastiseks midagi lõõgastavat või sportlikku.

• Tunnusta murest rääkimist ja enda avamist – “Aitäh, et sa mulle sellest rääkisid” on lihtne viis anda märku, et väärtustad kaaslase usaldust sinu vastu.

• Samas arvesta ka, et inimene ei pruugi soovida sulle kõigest või üldse millestki sel hetkel rääkida. Ära võta seda isiklikult. Küsimine ja tähelepanu pööramine on kõige olulisemad!