Varjatud saladus: rahatark töötaja teenib ettevõttele suuremat kasumit

"Eh, no milleks peaks ettevõtja oma ressurssi töötajatele rahatarkusest rääkimiseks kulutama?" küsib pragmaatiline ettevõtja. Tegelikult sellise suhtumisega ettevõtja kaugele ei purjeta.

Kohtab ju praegugi veel seda suhtumist, et tubli täiskasvanud töötaja saab oma rahaasjadega iseseisvalt hakkama. Taustal tuleb aga välja, et tegelikult kummitab töötajat hoopis paarikümne tuhande euroseks paisunud tarbimislaen, mis sai alguse just hetkel, kui palgapäeva eel pangakonto tühjaks sai. Hirm selle ees, et järgmise palgapäeva eel sama võib juhtuda, ning lisandunud stress suurenevate intressimaksete pärast halvavad aga töötaja ajuressurssi töökohal.

Kas ettevõte peaks rahastressis töötaja ja tema olukorra üle üldse pead murdma? Tegelikult, kui ettevõtja ehk rahulikult järele mõtleb, eelistab ta kindlasti kõikidest võimalikest kandidaatidest just rahastressist vaba töötajat. Lihtsam on ju vältida olukorda, kus muremõttes töötaja võib ettevõttele tekitada oma tegevuse või tegevusetuse tõttu fataalseid vigu.

Rahatarkuse koolitaja ja investor Kristi Saare hinnangul on siin tegelikult tööpõld suur ja lai. Sellele tõdemusele annab Saare sõnul alust kohtutäituritelt saadud statistika, kui suur on tegelikult nende inimeste hulk, kes on võlgnikud ja kelle varad on arestitud. "Raha on väga emotsionaalne teema ja sellest ei ole harjutud rääkima ei töökohtades ega ka pereringis, kohati tundub, et on isegi piinlik rääkida," nendib Saare.

Saare toob välja mitu põhjust, miks rahatarkuse edendamine ettevõttes tegelikult ka on tööandjale kasulik. „Mida rohkem saavad töötajad aru põhilistest majandusprotsessidest, seda rohkem saavad nad aru ka selle konkreetse ettevõtte taustal toimuvast loogikast. Kui töötaja adub, kuidas ettevõte toimib, kust, kuhu ja kuidas voolab ettevõttes raha, seda rohkem tekib tal tahtmist panustada ettevõttesse," selgitab Saare.

Teise suure põhjusena toob Saare välja tõdemuse, et kui töötaja peab mõtlema ja muretsema, kuidas ta tuleb ots otsaga kokku, või kui tal on kogu aeg mingi rahastress, siis seda vähem on tal ajuressurssi, et pühenduda oma tööle. Ettevõtjate kardetud temaatika – palgatõus – on ka Saare sõnul oluline koht rahatarkuse juures. Tema hinnangul peab sellest rääkima, sest hea töötaja hoidmine on ettevõttele odavam kui uue töötaja värbamine.

Kui inimene näeb rahaprobleemide ainsa lahendusena töökohavahetust, siis võib Saare hinnangul oma rahaasjadele rahatargem otsa vaatamine päädida hoopis olemasolevate ressurssidega hakkama saamisega ja töökohavahetust saab vältida. „Kui ettevõte maksab n-ö turu keskmist palka, siis saavad määravaks hoopis teised tegurid – kolleegid, tööõhkkond, tööandja suhtumine ja pehmed väärtused,“ tõdeb Saare.

Kristi Saare sõnul kutsutakse praegu investoreid ja rahatarkuse koolitajaid järjest sagedamini ettevõtetesse rahatarkust jagama. Tõelise hoo sai temaatika Saare sõnul sisse aga pensionireformi tulekuga, kus raamatupidajad või personalijuhid jäid sageli jänni töötajate küsimustega „kas peaks raha teisest sambast välja võtma?“ või „kui suur peab olema avaldusel minu tulumaksuvaba miinimumi summa?“. Siin toob aga Saare kohe välja pragmaatilise ettevõtte kasukoha: “Kui töötajal endal teadmisi pole, siis tööandja peab need küsimused ise talle ära vastama.”

Ettevõttele ei saa panna kohustust, et ta peab tegelema töötajate rahatarkusega, küll aga saab ta neid tegemisi toetada. „Kui tahad, et töötaja sinu juurde jääks, siis sa pead näitama, et sa hoolid temast, tänapäeval on ju töökohavahetus väga lihtne,“ nendib Saare.

Kui ettevõte tahab oma töötajatele midagi juurde õpetada, siis on see Saare sõnul väga tervitatav. Mitmesuguste rahatarkuse koolituste ja sel teemal inspiratsiooniürituste korraldamine ongi Saare sõnul levinuimad lahendused. Ettevõtjalt suhteliselt vähe energiat nõudvatest, kuid mõjusatest tegevustest toob Saare välja aga võimaluse toetada initsiatiivgruppe kas ruumide kasutamise või IT-lahenduste pakkumisega, aga miks ka mitte lihtsalt töötajatele tavapäraste reklaamkingituste asemel rahatarkuse raamatuid kinkides.

Kuid alahinnata ei saa Saare arvates ka võimalust lisada ettevõtete motivatsioonipaketti töötajate III sambasse maksete tegemise nüanssi. Nii oleks võimalik tema sõnul tagant tõugata töötaja rahatarkuse huvi, töötajal kasutada ära riigi pakutav tulumaksutagastus ja panna alus ka töötaja tuleviku kindlustamisele.

Saare hinnangul: mida rohkem on töötajal kontrolli oma elu üle, seda suurem on tal potentsiaal teha oma tööd hästi, ning töötajad hindavad seda, et ettevõte hoolib neist, ja see reaalne eurodesse konverteeritav kasu tuleb ettevõttesse pigem hiljem.

„Esimesed kaks aastat käisime ettevõtte kaasasutajaga kahekesi InvesteerimisFestivalil, kolmandal aastal oli meie osalevate inimeste arv 50% kõrgem, neljandal aastal viis korda kõrgem ehk kokku osales 15 töötajat,“ toob Projektibüroo OÜ juhatuse liige Andero Mardo välja statistilised andmed ettevõtte töötajate osalemisest InvesteerimisFestivalil.

Mardo sõnul on see pigem filosoofiline küsimus, miks jagada rahatarkust ettevõttes: „Lõpuks ju soovid, et need lähedal asuvad inimesed, kellega igapäevaselt koos töötad, et neil läheks hästi.“ Kui ta ise usub sellesse rahatarkusesse ja oma rahalise poole hästi ära majandamisse, siis ei näe Mardo põhjust, miks ta ei peaks seda soovima jagada enda kolleegidega, aidates neil elimineerida ühte stressiallikat. „Ettevõtja vaatest tähendab see, et töötaja on produktiivsem.“

Töötajate tagasisidest ja emotsioonidest toob kaasasutaja Ilja Jevlanov välja, et kui tavaliselt muljetatakse üritustest rääkides pigem peosituatsiooni juhtumitest, siis seekord arutlesid inimesed pigem esinejatelt saadud sisuliste küsimuste üle. „Tundub, et inimesed võtavad seda juba loomulikuna, et ettevõte panustab sellistesse tegevustesse, ja nad on tänulikud, et ettevõte seda ka võimaldab,“ nendib Jevlanov.

Töötajate InvesteerimisFestivalile toomise kasuks räägib Mardo sõnul ka veendumus, et kui kolleegidel on rahaasjad paremini korras, siis nad ei kipu ära jooksma teise ettevõttesse iga lisaks pakutud paarisaja euro pärast. Festivalil osaleda said Projektibüroo ettevõttest kõik, kes selleks soovi avaldasid, ning ka järgmise aasta osalemiseplaanid on juba paigas.

Projektibürool endal on tegevusajalugu ette näidata vaid neli aastat, kuid selle ajaga on kahe töötajaga ettevõte kasvanud 40inimeseliseks ning Mardo sõnul on nad 2021. aasta üle 2 miljoni eurose käibega turul suuruselt viiendal positsioonil.

Lisaks töötajate InvesteerimisFestivalile viimisele pakub ettevõte oma töötajatele ka eelisaktsiate programmi, kus töötajatel on võimalus tulevikus ettevõtte kasumist osa saada. Selliste eelisaktsiate omamisest rõõmu tundmiseks peab aga ka töötaja olema rahatargem. Jevlanov toob välja, et ettevõtte töötajatest hoolimine on kaasa toonud ka situatsioone, kus pikaajalisematele spetsialistidele ongi pakutud mujal paremat palka, kuid sellisest pakkumisest on töötaja loobunud.

Mõlemad mehed on ka ise investorid, Jevlanov on pigem kinnisvara usku ja ainult pisut flirdib aktsiatega. Mardo alustas oma aktiivsemat aktsiatesse investeerimise teed Tallinna Sadama IPOga 2018. aastal, kuid ka tema portfellis on aktsiate kõrval suur osakaal just kinnisvaral.

Ühe ettevõtlust toetava õppimiskoha toob Mardo veel välja – nimelt sai tema just kunagiselt InvesteerimisFestivalilt Markus Villigult mõtte võtta juba kahekümne inimese suuruses ettevõttes palgale ka personalijuht. „Siis on su enda inimesed hoitud, sul on pidevalt uute heade inimeste juurdevool tagatud ja sa juhina saad tegeleda strateegia elluviimisega. Selle festivalipileti raha oli kulutatud hästi,“ tõdeb Mardo.

“Investeerimisõhtuid teeme kaks korda aastas, aga üritame tihedamini. Valime endale huvitavaid esinejaid ja kaasame kõik töötajad, kes teema vastu huvi tunnevad,” räägib enda kogemustest projekteerimisettevõtte Sirkel&Mall juhatuse liige Paavo Pärn.

Koolitustega alustades põrkusid nad Pärna sõnul probleemiga, et inimesed olid oma mugavustsoonis ja polnud sellisteks koolitusteks valmis. Ka praegu võtavad Sirkel&Malli töötajatest investeerimisklubi tegevusest osa umbes pooled töötajad.

Tema sõnul on nad praeguse tegevjuhi eestvedamisel tegelenud töötajate koolitamisega ettevõtluse ja rahatarkuse teemadel juba kümme aastat. “Kõik, kes on meie töötajatest on soovinud ettevõtlusega tegeleda, on ka ettevõtjateks saanud,” toob Pärn välja ning rõhutab, et ettevõtjad ei peaks kartma ka ettevõtlikke töötajaid, kellest võiksid saada ettevõttele tulevikus koostööpartnerid. Omalt poolt soovitab ta olla oma inimestega väga avatud nii firma käekäigu kui ka tulevikuplaanide suhtes, kasumi varjamine töötajates usaldust ei tekita.

Pärn tunnistab, et rahatarkuse edendamine on ka reaalseid tulemusi toonud. Kui töötaja soovib töölt lahkuda, siis nad alati arutavad põhjuseid, ja toob välja kaks juhtumit, kus töötaja ongi nüüd teostamas oma unistust ettevõtlusest ning algsest töötajast on saanud hoopis innustunud koostööpartner.

“Kui saab mõne inimese üle ettevõtja poolele, siis see on suur võit. Mina olen rakendanud olukorda, et kui palgad lähevad väga kõrgeks, siis tegelikult võiks seal näha osaniku potentsiaali,” rääkis Pärn. Tema hinnangul on ettevõtjal teise ettevõtjaga lihtsam koostööd teha, kui hakata töötajat motiveerima.