Meil oleks vaja luua terviklik ja kõikehõlmav süsteem, mis toetaks õpilaste huvi inseneeria vastu alates algklassidest või isegi koolieelikutest kuni kõrghariduseni välja, rääkis KVARKi haridusprojektide juht Arnold Rein Tatunts juuni alguses Targa Tööstuse konverentsil. Ta selgitas, milline see süsteem olla võiks.

- KVARKi haridusprojektide juht Arnold Rein Tatunts Foto: Raul Mee
Arnold Rein Tatunts märkis, et haridusmaastiku suur küsimus seisneb selles, mis saab siis, kui meil insenere enam peale ei tule. „See on probleem, mis on olemas juba täna. Aga mis saab siis, kui me selle probleemiga ei tegele ja mis on need konkreetsed sammud, mida saame juba praegu ette võtta, et probleem ei muutuks lahendamatuks?ˮ küsis ta ja selgitas, kus peituvad kõik need insenerid, keda riik hädasti vajaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esimesel poolaastal koroonast tingitud tarnekriisi asemel on Eesti tööjõuturu kõige teravamaks kitsaskohaks saanud taas tööjõupuudus.
Eesti Töötukassa teeb kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetri uuringut, millega hinnatakse maakonnapõhiselt erinevate ametikohtade tööjõuvajadust. Just tööjõust, järeltuleva põlvkonna kasvatamisest ja suurimatest värbamismuredest sel korral koos töötukassa ja ABB-ga saates „Töö ja palkˮ räägitaksegi.
8.–10. aprillini toimuv
virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.