Aasta keerulisi töösuhteid: tööandjatel on laveerimist omajagu
Sellest, millised on viimase aasta töösuhted, mida on ettevõtted enese elushoidmiseks teinud ja milliseid muudatusi oleks tööseadustesse tarvis, rääkis viimases „Töö ja palgaˮ saates Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Enne COVID-19 pandeemiat kehtinud tööõigust puudutavaid regulatsioone on mõnevõrra muudetud vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse puhul, kuid õigusaktides on kogu aeg olnud kohustus tagada tööandja poolt ka kodukontoris töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmine.
Üksnes veerand tööandjatest on kehtestanud ametliku kaugtöö poliitika, samas kui viiendik näeb reeglistiku puudumist murekohana, selgus CV-Online Estonia kaugtöö uuringust. Mida kaugtöö poliitika kokkuleppimine organisatsioonile annab?
Kaugtöö või kodukontorist töötamine ei ole Eestis kunagi olnud nii levinud kui praegu ning võib väita, et alates 2020. aasta kevadest on tööandjad sunnitud kiiresti oma senist töökorraldust ümber organiseerima.
Milliseid kohustusi, õigusi ja riske tasub tööandjal kaugtöö kokkulepet tehes ja kaugtööd rakendades kindlasti teada? 29. aprillil toimub tööõiguse spetsialisti Kristel Tiitsa koolitus, millele registreerimine on nüüd avatud.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.