Kogemuslugu: PARE personalijuhtimise häkaton

Hackathon (tarkvaraarenduse intensiivüritus) võiks eesti keeles olla „programmeerimismaraton”, aga vastavalt keelenõu soovitusele sobib kasutada ka sõna häkaton. Sõnause 2020. aasta konkursil tuldi välja selliste uudissõnadega nagu „leidlus” ja „taibutalgud”. Tegemist on lühiajalise, tavaliselt 48 tundi kestva tarkvaraarenduse üritusega, kuid seda töövormi kasutatakse ka probleemidele lahenduste leidmiseks, millele ei pruugi järgneda tarkvara loomist, sest seda ei olegi vaja. Oma kogemusi PARE häkatonist jagavad Elina Meidla Häirekeskusest, Annika Tuulemäe Tallinna Strateegiakeskusest ning Gerda Markus ABB-st.

Elina: „Häkaton tundus ideaalne võimalus kogemust ja häid ideid saada ning ega ma sellest suurt rohkem ei teadnudki. Ma ei olnud varem ühelgi häkatonil osalenud. Kui PARE kodulehe kaudu taotluse ära saatsin, mõtlesin, et ei tea, kas see teema üldse kõnetab kedagi. Aga siis toimus PARE kontoris infotund häkatonil osalejatele, kust sain väga palju väärtuslikku infot, kuidas ja mida teha, kuidas ennast ette valmistada jne. Mis veel kõige olulisem: sain teada, et vaimne tervis on väga oluline teema ning juba on osalejaid, kes tahaksid just meie teemal kaasa rääkida. See sõnum oli väga innustav – sain aru, et liigun õiges suunas.”

Annika: „Häkaton tundus väga põnev võimalus saada mõnele probleemile värsket pilku ja lahendust.”

Gerda: „Otsisime parasjagu uut lähenemist töötajate soovitamise programmile ning nägime häkatonis võimalust koguda uusi põnevaid ideid.”

Elina: „Kuna ma ei olnud varem häkatonil osalenud, siis ootusi ei olnudki. Olin põnevil, mis saama hakkab.”

Annika: „Lootsime kohata toredaid inimesi, arutleda personaliteemade üle, saada Tallinna linnaorganisatsioonile kõrvalpilku ning lõpuks lootsime jõuda uudse lahenduseni.”

Gerda: „Soovisime kohtuda tudengitega, kes tahaksid teadmiste omandamise kõrval oma innovaatilisi ideid ellu viia ning leida uusi ideid, kuidas keerukat soovitusprogrammi lihtsustada ja atraktiivseks muuta.”

Elina: „Ma ütleks julgelt, et saime veel rohkem. Saime kogeda ühte ägedat häkatoni, kohtuda väga tarkade, tegusate ja inspireerivate inimestega ning luua kontakte, mida kasutame siiani.”

Annika: „Meiegi saime rohkem kui lootsime. Me tulime häkatonile mõttega tööandja brändingust ning lahkusime hoopis uue ja võimsama ideega: juhtimismäng põgenemistoa formaadis. Juhtimismängu „City Challenge” mõte on selles, et juhid lahendavad oma meeskondadega põgenemistoas erinevaid juhtimisolukordi ning sobiva lahenduseni jõudes avaneb uks ja asutakse lahendama järgmist olukorda. Kõige kiiremini teekonna läbinud meeskond on võitja. Mäng võimaldab esitada väljakutseid ka meeskondadele väljaspool linnaorganisatsiooni. Samuti aitab mäng kaasa linna mainele, kui tegeleme innovaatiliselt ja süsteemselt juhtimise arendamisega. Kogu protsess oli väga põnev. Kuigi mitmel tudengil kadus vahepeal usk meie ideesse ning nad lahkusid tiimist, siis ma usun, et need kaks tudengit, kes meiega lõpuni jäid, said sellest väga väärtusliku kogemuse – kuidas raamidest välja mõeldes võib jõuda tõeliselt suurte ideedeni.”

Gerda: „Valmislahendust me ei saanud, küll aga mõtteid, millele peaksime keskenduma, enne kui saame hakata tehniliselt keerukat protsessi lihtsustama.”

Elina: „Õppisime avalikku esinemist ja oma probleemist rääkimist ning tundmist, et see ei ole häbiasi, vaid väga oluline teema ja mitte ainult Häirekeskuses. Mäletan väga hästi Kaia Teemägi sõnu, kus ta tõi välja, et Elisas on tegelikult päevakorral samasugused teemad.”

Annika: „Õppisimegi ehk kõige enam seda, et tuleb kohaneda vastavalt olukorrale, mitte alla anda ning koostöös ägedate inimestega sünnib ägedaid asju.”

Gerda: „Selle kogemuse kaudu mõistsime, et enne, kui saame innovaatiliste tehniliste lahenduste abil protsessi lihtsustada, peaksime kogu kontseptsiooni ja soovitamise poliitika üle vaatama ning oma vaatenurka muutma.”

Elina: „Aega oleks võinud rohkem olla, aga samas on piiratud aeg häkatonile iseloomulik.”

Annika: „Oodanuks häkatonile personalivaldkonna tudengite kõrval ka IT-tudengeid. Mõned ideed olid kindlasti sellised, mis oleksid pakkunud tegutsemisrõõmu ka IT-valdkonna inimestele. Tudengeid oleks võinud olla ka veidi rohkem ning erinevatest valdkondadest, näiteks ettevõtluse, juhtimise, organisatsioonipsühholoogia jm valdkondadest.”

Gerda: „Usun, et seadsin ise liiga palju piiranguid, mis takistasid raamidest välja mõtlemist ja täiesti uudse lähenemise kujundamist.”

Elina: „Kõik oli äge, aga mind ennast väga üllatas see, et laud oli kaetud. Nälga keegi ei jäänud. See oli minu jaoks võib-olla kõige suurem üllatus, et osalejad olid ka toiduga varustatud. Häkatoni päevajuht oli ka väga energiline ja selles valdkonnas kogenud.”

Annika: „Eriti äge oli seltskond, lisaks tudengitele ka väga tugevad mentorid ja muidugi see lahendus, milleni me lõpuks jõudsime. Suur rõõm oli ka sellest, et idee tundus ka žürii liikmetele nii uudne ja põnev, et see hinnati kõige innovaatilisemaks.”

Gerda: „Rõõm oli näha seda suurepärast koostööd, mis huviliste vahel väga kiiresti tekkis – elati kaasa ja õpiti üksteiselt ning laienes kontaktvõrgustik valdkonna huviliste hulgas.”

Elina: „Meie häkatoni meeskond töötas välja virtuaalse vaimse tervise esmaabikapi. Oleme tegelenud esmaabikapi sisustamisega. Sellel aastal loodame saada ka reaalse visuaalse pildi esmaabikapile ehk eesmärk on, et meie siseveebis oleks olemas esmaabikapp, millel klikkides tulevad välja erinevad meetmed vaimse tervise hoidmiseks, näiteks info psühholoogilise ja kriisinõustamise kohta, kuidas märgata kolleegi vaimset väsimust ja läbipõlemist, info supervisioonide ja asutuse vaimse tervise saadikute kohta, vaimse tervise miniloengud jne. Tänaseks on meil loetelust paljud asjad ja tegevused olemas, aga nad ei ole veel n-ö esmaabikapis sees.”

Annika: „Tuleb tunnistada, et juhtimismängu idee on praegu suurtes muutustes ja koroonateemades tahaplaanile jäänud. Siiski on poliitilise ja funktsionaalse tasandi probleem linnaorganisatsiooni juhtimises alles ning usume, et mäng võiks olla see, mis meid kõiki ühendab, ning selle kaudu juhtimisolukordade lahendamine aitab lõppkokkuvõttes tõsta meie organisatsioonis juhtimiskvaliteeti.”

Gerda: „Olime sunnitud mõtted ajutiselt n-ö riiulile panama, kuna ABB-s on praegu käsil erinevate IT-lahenduste väljavahetamine, mis loovad tulevikuks täiesti uued võimalused kogutud ideede rakendamiseks.”

Elina: „Virtuaalse esmaabikapi idee ongi lisaväärtus. Meil on olnud võimalus sellega ka teistele asutustele silma jääda ning seda tutvustada.”

Annika: „Saime ägeda meeskonnakogemuse – kui tiimis tekib äge sünergia, siis on kõik asjad võimalikud. Kindlasti saime ka uut hingamist ja vaatame nii mõndagi probleemi hoopis laiemalt või teise nurga alt.”

Elina: „Häkatonil saab tuttavaks uute ägedate ja inspireerivate inimestega, silmaringi laiendada ja ühe kogemuse võrra rikkamaks.”

Annika: „Ikka nende inimeste ja ägedate ideede pärast! Kõrvalpilk ja mõtted organisatsioonile ja teie probleemidele võivad viia tõesti uudsete lahendusteni. Häkatoni õhkkond julgustab rohkem raamidest välja mõtlema, nii et tuled paljude uute lahenduste peale ka mõne muu probleemi puhul. Lisaks annab kahepäevane häkaton energiat, motivatsiooni ja töörõõmu veel pikaks-pikaks ajaks.”

Gerda: „Soovitaksin kindlasti kõigile, kes tunnevad, et uutest põnevatest ideedest on puudu.”

Häkaton viib kokku organisatsioonid, personalijuhtimise eksperdid ja erinevate valdkondade tudengid, et leida inimeste juhtimises uuenduslikke lahendusi ja tõsta organisatsioonide juhtimiskvaliteeti. See on organisatsioonidele võimalus võtta lahendamiseks just need murekohad, mis praegu takistavad inimeste värbamist, hoidmist või motiveerimist ja millele lahenduse leidmine pole vilja kandnud või alles ootab oma järge. Tudengitele aga on häkaton võimalus end reaalsete probleemide lahendamisel proovile panna.