Kuidas välismaine töötaja korrektselt tööle võtta?

Ebaseadusliku tööjõu kasutamine tekitab läbi laekumata maksutulu kahju riigile, jätab töötajad ilma sotsiaalsetest garantiidest ja murendab firmadevahelist ausat konkurentsi. Lisaks võib see ettevõtjale kaasa tuua trahvi, rahvusvahelise uurimise ja ka töötaja tagasisaatmise.

- elamisloa alusel (väljastab Politsei- ja Piirivalveamet);

- Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud lühiajalise töötamise alusel;

- lähetatud töötajana.

Kuna paljud tööandjad otsivad ajutisi lahendusi tööjõupuuduse leevendamiseks, siis eelistatakse just viimast kahte varianti. 2018. aastal laekus Politsei- ja Piirivalveametile 21 759 taotlust Eestis lühiajaliseks töötamiseks. 24. juuli 2019 seisuga on juba esitatud 20 009 taotlust ja kehtivaid registreeringuid on 19 197. Peamiselt on need inimesed pärit Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast ja Moldovast, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Ebaseaduslikult töötavate inimeste arv on täpselt teadmata, kuid järelevalve tulemusi arvestades on see murettekitav.

Tööinspektsiooni ennetuse ja õigusosakonna peajurist Liis Naaber-Kalm toob välja, et tänu aktiivsele järelevalvele ja teavitustööle suureneb ettevõtjate hulk, kes soovivad oma asju seaduslikult vormistada.

„Soovime omalt poolt muuta asjaajamist ja info kättesaadavust lihtsamaks. Selle jaoks oleme Tööinspektsiooni kodulehele eraldi koostanud kolmes keeles sektsiooni Välismaine töötaja (üleval paremas nurgas), mis tutvustab välismaise tööjõu kasutamise seaduslikke võimalusi,” selgitas Naaber-Kalm.

- Kus ja millal peab töötajaid registreerima?

- Milliseid seadusi peab välismaise töötaja puhul rakendama?

- Milliseid töötingimusi tuleb kohaldada?

- Kuidas käib töövaidluste lahendamine?

- Millised asutused tegelevad välismaiste töötajate küsimustega?

2017. aastal esitati Tööinspektsioonile kokku 332 lähetamise teadet, kokku 1229 lähetatud töötaja kohta.

- Lätist 169 teadet, 499 töötaja kohta (kasiinodes kassiirid, laevaehitus)

- Poolast 41 teadet, 417 töötaja kohta (ehitus, elektrikud, keevitajad, santehnikud)

- Leedust 51 teadet, 172 töötaja kohta (laevaehitus)

2018. aastal laekus kokku 602 teadet, kokku 2581 töötaja kohta.

- Poolast 187 teadet, 1059 töötaja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud)

- Lätist 172 teadet, 667 töötaja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)

- Leedust 83 teadet, 214 töötaja kohta

2019. aasta 1. juuli seisuga on esitatud 544 teadet 2281 lähetatud töötaja kohta.

- Poolast 138 teadet, 407 töötaja kohta (ehitus, keevitus, lukksepad ja elektrikud)

- Lätist 110 teadet, 574 töötaja kohta (kasiinod, laevaehitus, liftide ja eskalaatorite paigaldus/hooldus)

- Leedust 90 teadet, 287 töötaja kohta

Esiteks on välismaiste töötajate korrektne töölevormistamine nende enda huvides. See tagab ravikindlustuse ning suurendab palga laekumise tõenäosust ja maksude maksmist seaduste kohaselt. „Järelevalve käigus näeme, et paljud ehitajad töötavad Eestis vaid suulise kokkuleppe alusel. On olnud ka juhuseid, kus tööõnnetusse sattunud välismaine töötaja ei oska nimetada oma tööandjat ning ükski ettevõte ei tunnista teda oma ridadesse kuuluvaks,” tõi jurist mustema näite.

Ettevõtete tasandil on töötajate korrektne töölevormistamine ja seadusega ettenähtud nõuetele vastava töötasu maksmine ausa konkurentsi alustala. See tagab ettevõtetele läbipaistvad, ausad ja võrdsed võimalused konkureerimiseks. Kui näiteks mõni ehitusfirma kasutab valdavalt võõrriikide tööjõudu, kes lepivad väiksema mustalt makstava palgaga, siis on teistel hinnapakkumiste tegemisel temaga võrdlemisi raske konkureerida.

Riigi tasandil on võtmesõnadeks korrektne maksude tasumine (millest sõltuvad riigi pakutavad teenused) ja julgeolek. Suure hulga tundmatute võõrtööliste riigis viibimine on seotud oma riskidega. Mida parem on ülevaade Eesti territooriumil elavatest ja töötavatest inimestest, seda paremini saab probleeme ennetada.

Naaber-Kalm soovitab alustada just Tööinspektsiooni kodulehelt. „Teemas orienteerumiseks tuleb endale esmalt ülevaade luua. Paljud küsimused leiavad vastused juba kodulehel ja lisaselgituste saamiseks saab pöörduda otse Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti poole,” lisas jurist. Tema sõnul ei jäeta kedagi üksi ning ametkonnad aitavad meeleldi seaduste mõistmisel ja järgimisel.

Loodud veebilehte plaanitakse ka regulaarselt täiendada, laiendada teemasid ja kaasata sisuloomesse uusi partnereid. Kokkuvõttes on tegemist hetkel parima mitmekeelse infoväljaga välismaiste töötajate teemal. Seda nii tööandjale kui ka töötajale.

Tutvu infoga siin!

Allikas: tooelu.ee