Mida on uut ärisaladuse kaitses?

Lisaks muutuvad rangemaks vastavate kohustuste rikkumise eest määratavad karistused. Seadusemuudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kuna äritegevuses on alati hulk teavet, mis annab konkurentide ees eelise ja mida seetõttu teistega jagada ei tahaks.

Uus seadus sätestab ärisaladuse üldise definitsiooni. Selle kohaselt peab teave ärisaladuseks liigitumise jaoks vastama kolmele tingimusele.

1. See ei ole üldteada või kergesti kättesaadav sellise teabega tavapäraselt tegelevatele isikutele.

2. Teabel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

3. Teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on võtnud kasutusele meetmeid selle salajas hoidmiseks.

Esiteks on uues seaduses täpsemalt määratletud, mis on ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine ja avaldamine. Teiseks sisaldub seaduses ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise keeld. Ärisaladuse omanikule on sellise keelu rikkumise korral rikkuja vastu lubatud kasutada erinevaid meetmeid. Seaduses on selgitatud kahju hüvitamise ulatust, mis võimaldab hüvitist nii varalise kui mittevaralise kahju eest.

Oluline mõju tekib muutusest vaidlevate poolte jõudude tasakaalus ja tõendamiskoormises. Varasemalt oli seadus pigem õigusrikkuja poole kaldu ja ärisaladuse omanikul oli keerulisem ülesanne rikkumist tõestada. Nüüd on ärisaladuse omanik oluliselt paremas olukorras, kuna ärisaladuse mõiste ja kaitsmise tingimused on selgelt määratletud. Samuti on kahju hüvitamise liikide ja ulatuse sätestamisega õigussuhetesse täiendavat selgust toodud.

Karistusseadustiku muudatus, mis võimaldab isikuid ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil ärisaladuse rikkumise eest karistada, loob isikute vastutusele konkreetsed alused. Seega peaks nüüd rikkumise korral olema lihtsam rikkujale karistust määrata, kuid lisaks toimib karistuse oht loodetavasti ka rikkumisi ennetavalt. Seminaril tuuakse välja vastutuse piirangud ning arutatakse lähemalt ärisaladuse omanikule rikkumise korral saadaval olevaid meetmeid.

Kindlasti peab üle vaatama kõik lepingud, mis sõlmitakse töötajate või muude isikutega, kes omandavad ligipääsu ärisaladusele, sh väliste õigusnõustajatega, audiitoritega, PR-nõustajatega jne. Oluline on konkreetselt piiritleda, mis on ettevõtte tegevuse mõistes ärisaladus ja millised tegevused sellega on keelatud. Seadus sätestab küll nüüd uue ja laiema konfidentsiaalsuskohustuse, kuid alati on targem enda jaoks olulised punktid läbi mõelda ja täpselt määratleda. Samuti on kasulik mõelda sise-eeskirjade kehtestamisele (kui seda pole veel tehtud), mis määratlevad nii ettevõttele kuuluvate ärisaladuste koosseisu ja tunnused kui ka andmete käitlemisega kaasnevad õigused ja kohustused.

Igal juhul tuleb arvestada, et erineva tasandi töötajatele kohalduvad erinevad kohustused – kindlasti peab põhjalikumalt kaaluma, milliseid piiranguid seada ettevõtte erinevate osade juhtidele, samas kui tavatöötajate kokkupuude salajase teabega on üldjuhul piiratum ja seega on nende õiguste ja kohustuste määratlemine üldjuhul lihtsam. Töötajad aga peavad ka ise selgelt mõistma, mis on ettevõttes ärisaladus ja mis mitte. Selle jaoks tuleb teha teavitustööd, vajalikud dokumendid ja teave vastavalt märgistada ning mistahes muutuste korral teabevaldajaid vastavalt teavitada.