Kui oled kunagi oma mälus kahelnud, sest kellegi nimi ei jää meelde või ei suuda meenutada, kuhu sa ometi need autovõtmed jätsid, siis ole mureta, su mälul ei ole midagi viga. Sa lihtsalt ei keskendunud sellel hetkel piisavalt. Keskendumis- ja mõtlemistreener Tauri Tallermaa jagas Juhtimislaboris tehnikaid, mis aitavad keskenduda ja olulisi asju meeles pidada.
Ole valmis!
Kas oled mõelnud, mis asi nende nimedega on, et need kellelegi kunagi meelde ei jää? Sellel on tegelikult väga lihtne seletus – sa lihtsalt ei olnud sellel hetkel valmis uut infot vastu võtma. Nimi on esimene asi, mis tutvustades välja öeldakse, aga sellel ajal tegeleb meie teadvus millegi palju olulisemaga – ellujäämisega. Ürginstinktid ei lase meil uue inimesega tutvudes kohe tema jutule keskenduda, esmalt peab meie teadvus veenduma, et see inimene ei ole meile kuidagi ohtlik, analüüsime tema hoiakut, välimust, käitumist ja kui aju on analüüsiga ühel pool ning valmis kuulama, on juba hilja.
Keskendumine ja uue info meelde jätmine sõltuvad väga palju valmisolekust. Kui tead, et sind ootab ees olukord, kus pead kuulama ja keskenduma, siis pane oma vaim valmis. Järgmine kord ütle iseendale ja uitmõtetele STOPP ning proovi teadlikult keskenduda.
Ole kohal!
Hämmastaval kombel suudame me päevas mõelda 12 000 – 50 000 mõtet. See on meeletu kogus! Kusjuures umbes 70% neist on negatiivsed mõtted ja enamikku me isegi ei teadvusta endale, rääkimata meelde jätmisest. Inimese kohalolu mõjutavad nii sisemised ärritajad nagu rahutus, mure või ootus, kui ka välised ärritajad nagu müra, asend ja teised inimesed. Kuigi avatud kontorid on tänapäeval väga populaarsed, siis ei ole need keskendumist nõudvateks ülesanneteks kuigi sobilikud. Sulle võib tunduda, et sa oled täielikult keskendunud, aga tegelikult kuulad ja analüüsid sa alateadlikult end ümbritsevat.
Jällegi on sellel loogiline seletus: meil on lihtsalt vaja teada, et ümbritsev keskkond meid ei ohusta, ja seda saab tagada ainult siis, kui ühe kõrvaga ümbruses toimuvat kuulad. Sellise tööpäeva lõpuks oled ekstraväsinud, sest lisaks töö tegemisele oled terve päeva keskendunud ohu tajumisele ja väliskeskkonna analüüsimisele. Üks viis olla kohal ja tähelepanu ärata onpüstitada eesmärk.
Motivatsioon seisneb 80% küsimusel miks ja ainult 20% küsimusel kuidas. Kui sind ootab ees ülesanne, mis nõuab täielikku keskendumist ja tähelepanu, oleks kasulik enda jaoks lahti mõtestada, miks sa seda teed ja kuidas see sulle kasulik on. Nimelt sõltub tähelepanu meie huvist ja kui me teame, miks me siin istume ja midagi teeme, siis on meie motivatsioon seda teha suurem.
Üks mõte korraga!
Me võime arvata, et oleme suurepärased rööprähklejad, aga tegelikkus on see, et mitut asja ei ole võimalik korraga teha. Tähelepanu ei saa jagada, sest me lihtsalt ei ole võimelised suunama oma teadvust kahele mõttele korraga. Proovi samal ajal mõttes laulda ja mõelda, mis poest vaja on. Kuidas läks? Me saame teha mitut tegevust korraga, aga seda ka siis, kui me ei pea enam soorituse peale mõtlema. Tähelepanu hoidmine vajab tehnikat ja meil on raske keskenduda, kui järg kaob pidevalt käest ära. Kui tegevuskava on selge, loogiline ja vastuvõetav, õnnestub keskendumine palju lihtsamini. Järgmise ülesande juures pane paika, mida ja millises järjekorras sa teed, ning vaata, kuidas siis keskendumine õnnestub.
Pea pause!
Uute teadmiste omandamine toimub pauside ajal. Sa võid kuulata mitmetunnist loengut, aga sealt saadud infot omandad tegelikult 15-minutilise kohvipausi ajal. Meie vaim peab vähem vastu kui keha. Kui füüsiline väsimus tekib umbes 90 minutiga, siis vaimne väsimus tekib juba 15-20 minuti jooksul. Seetõttu tee julgelt oma töös pause.
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.