6 soovitust, kuidas tulla toime sotsiaalsete kiskjatega

Üks psühhopaatsete inimeste silmapaistvamaid oskusi on võime jätta endast väga hea esmamulje ja kasutada seda teadlikult inimestega manipuleerimiseks. Nad on äärmiselt enesekesksed ja näevad teisi inimesi kui ressurssi, mistõttu on nende suhted alati pinnapealsed. Kui suhe enam mingit kasu ei too, ei näe nad mõtet seda ka jätkata.

Vähene hirm ja ohutunne on see, mis teeb nad juhtidena edukaks, sest nad ei karda võtta riske ja teha kiireid otsuseid. Neil puudub igasugune süü- ja vastutustunne ning kui midagi läheb valesti, ei näe nad mitte kunagi süüd endal, vaid pigem tegid asju valesti kõik teised nende ümber. Stressi ja depressiooni nad ei tunne, sest nad lihtsalt ei põe mitte millegi pärast. Naljatades lisas Jaanus, et kui kellelgi tekib küsimus, kas ta on psühhopaat, siis ei ole ta seda kohe kindlasti, sest mitte ükski psühhopaat ise end selleks ei pea.

Kui tunned, et oled sattunud oma töös sotsiaalse kiskja otsa, siis siin on mõningad näpunäited, mis aitavad sul sellise inimesega toime tulla.

Robert Hare soovitab võimalusel hoida kõrgema psühhopaatsuse tasemega inimestest eemale. See ei tähenda muidugi äärmuslikku paranoiat ja kõikide inimeste vältimist, aga nii nagu saakloom ei trügi looduses kiskja lähedusse, ei tasu ka psühhopaatse inimese külje alla pugeda.

Kõige halvem on petta end arvamusega, et suudad võita sotsiaalseid kiskjaid nende endi mängus, ning hakata ise nendega manipuleerima või proovima neid ümber kasvatada. Me suudame teisi üldse väga vähe muuta, iseäranis vähe aga neid, kes on ise suurepärased teiste mõjutajad ja ümber sõrme keerajad.

Et mitte langeda manipulatsiooni ohvriks, on kasulik võtta vastu signaale, mida nad tegelikult annavad, ja neid adekvaatselt tõlgendada. Sotsiaalsed kiskjad on suurepärased valetajad, mistõttu on teod need, mis nende kohta tõde räägivad. Kui nad ütlevad, et hoolivad teistest, ent kõik teod viitavad sellele, et neile läheb korda vaid iseenda heaolu, siis tasub ikka uskuda nende tegusid, mitte sõnu.

Selleks, et mitte sattuda „kiskja” küüsi on kasulik olla „karja” liige. Töökeskkonnas tasuks luua toetavaid suhted kolleegidega, et mitte jääda kellegi manipulatsiooni või laimu ohvriks.

Kõrgema psühhopaatsuse tasemega inimesed hindavad vaid neid inimesi, kes on neile kasulikud. Kui sind ootab ees koostöö seda tüüpi inimesega, siis on kasulik leida põhjus, miks ta sind vajab. Oluline on mitte lasta end petta näiteks meelitustest ja ülevoolavast kiitusest ning jälgida, et sind ei kasutata ühelgi sammul ära, vaid kasu on vastastikune.

Kehtestav käitumine tuleb kasuks igasuguste inimestega suhtlemisel, samuti aitab see ka sotsiaalsete kiskjatega paremini toime tulla ja nende mõju alt välja murda.