Digioskustega töötaja toob kasu

“Eesti Infoühiskonna arengukava 2014–2020” seab eesmärgiks arvuti ja interneti mittekasutajate osakaalu vähendamise aastaks 2020 viie protsendini ning üheks selle eesmärgi saavutamise meetmeks ja ka tööstussektori abistamiks on juba eelmisest aastast alanud üleriigiline projekt “DigiABC – digioskused tööstusesse!”.

Projekti tellija majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nimetab IT Koolituse ja Tööandjate Keskliidu korraldatavat projekti suursuguselt kui sellist, mille abil jõuavad digitaalsed oskused tuhandete tööstussektori inimesteni.

Tasuta koolitust pakutakse tööealistele Eestis elavatele tööstussektori töötajatele, kellel on puuduv või madal digitaalne kirjaoskus. Kokku viiakse läbi koolitused 3000 sektori töötajale, kellest vähemalt 60% töötavad metsandus- ja puidutööstuse või masina- ja metallitööstuse valdkondades. Kõigist koolitatavatest on vähemalt 30% Eestis elavad ja tööstussektoris töötavad vene keelt kõnelevad inimesed.

Koolitusel käsitletakse arvutit ja sellega töötamist, e-posti võimalusi ja kasutamist, failide ja kaustade haldamist, räägitakse küberruumi riskidest ja nende vältimisest, tekstidokumentide koostamisest ja vormindamisest ning tabelarvutuse tabelite koostamisest.

Elektroonikatööstuse ettevõte Ouman Estonia OÜ on üks järjekordsetest ettevõtetest, kes käesoleval sügisel, 17.–21. septembrini DigiABC koolitusest osa võttis. Saaremaal Kuressaares paikneva ettevõtte personalijuht Anu Hartikainen toob välja, et koolitusel osales 20 inimest ning selle kestvuseks oli 20 tundi osaleja kohta. Oumani jaoks oli väga mugav, et IT Koolitus tuli kohale oma sülearvutitega. “Meie ainus mure oli ette valmistada ruum, kuhu mahuks vähemalt 10 inimest laudade taha ja ekraanil saaks “pilti” näidata,” meenutab Anu Hartikainen.

Arvutiõpet pakuti valdavalt ettevõtte esmatasandi juhtidele ja nende asetäitjatele. “Koolitusel osalemise pakkumine võeti vastu väga positiivselt, kõik olid kohe valmis kaasa lööma,” kinnitab Hartikainen ja lisab, et osalejate vanus oli hinnanguliselt vahemikus 40–50 eluaastat.

Õppijatele antud materjalide põhjal oli koolituse sisuks klassikaline algajate programm: alates sissejuhatusest ja arvutiga tööga alustamisest, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamisest kuni tekstitöötluse (Word) ja tabelarvutuseni (Excel).

Koolitust viis läbi Jaan Vaabel, kellega jäid osalejad väga rahule ning öeldi ainult kiidusõnu. “Täpselt sellist sisu ootasimegi ning kui ootused vastavad tegelikkusele, siis tavaliselt on rahulolu tagatud,” märgib personalijuht.

Küsimusele, kuidas taolise koolituse eesmärgid on seotud ettevõtte strateegiaga nii lühiajalises kui ka pikemas plaanis, vastab Hartikainen, et eesmärgiks oli arendada töötajate üldisi digioskusi, et kaoks nii-öelda “hirm arvuti ees”.

“Kaugemas perspektiivis on meil plaanis uue tootmistarkvara kasutuselevõtt, mis eeldab heade digioskustega töötajate olemasolu.”

Ta selgitab, et koolitusel osalenud ametite esindajad puutuvad juba oma praeguses igapäevatöös kokku spetsiifiliste andmebaasidega, ent pidevalt kasvab ka vajadus luua ise tabeleid ning dokumente.

Ouman Estonias tuleb ette üsna palju tööd mitmesuguste andmebaasidega – kui koolitusel osalenud töötajad saavad edaspidi paremini aru, kust tulevad nendesse konkreetsed andmed ja miks neid on just nii töödeldud, tekib neil andmetega konkreetsem side ning nad soovivad neid oma töös tõhusamalt kasutada. “Võib-olla tekib nii mõnelgi ka mõtteid, et kuidas andmetega veelgi tulemuslikumalt ümber käia,” märgib Hartikainen lootusrikkalt.

Ta selgitab, et töötajad peavad näiteks pidama infot alluvate kohta, koostama küsitlusi ja teostama teisi taolisi lihtsamaid arvutioperatsioone – seda on neil igapäevatöös vaja. Seega võib loota, et pärast koolituse lõppu jääksid ära kohmakad olukorrad, kus töötajad saavad Exceli tabeli, mis seejärel PDF-formaati konverteerituna välja prinditakse ning sellele pastakaga parandusi tegema asutakse.

Eriti suure positiivse vastukaja sai koolitusel aga ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamise õpe, selle lihtsus ja loogilisus. “Laiemalt võttes – kui töötajaid said läbi selle koolituse juurde enesekindlust ja julgust kasutada oma digioskusi väljaspool tööd, siis loodetavasti on nad enesekindlamad ja positiivsemad ka tööprotsessis,” julgeb personalijuht loota.

Ouman Estonia personalijuht küsis töötajatelt koolituse järel ka tagasisidet, millised olid kasulikud teadmised, mida saadi ning samas ka milliseid teemasid oleks võinud rohkemgi käsitleda.

“Mõni ütles, et Excel tundus põnev, mõni oleks soovinud Wordi programmi erinevaid võimalusi süvendatult õppida. Sooviti lisaks ka programmide installeerimise kohta,” annab Hartikainen ülevaate.

Ta toob välja ka ühe töötaja konkreetse kommentaari: “Meie oma andmebaaside kasutamise rakendus on nii hästija lihtsaks tehtud, et tööjuures arvutis olen siiani hakkama saanud ja koolituse teadmised lihtsalt laiendasid mu silmaringi, et mida veel saaks kõike teha,” sõnastas koolitusel osaleja. “Tegelikult oli ka see üks eesmärke, et töötajad hakkaksid rohkem mõtlema, kuidas arvutite rakendused ja kasutatavad andmebaasid tegelikult toimivad,” rõhutab personalijuht veel kord andmebaaside olulisust.

Kuna kõik koolitusel osalenud töötajad olid otseselt tootmisprotsessiga seotud, siis ilmselgelt tähendas koolitus ettevõtte normaalses töökorralduses ka muudatuste tegemist. “Jäi ju kokku umbes 400 tunni jagu tootmistööd tegemata,” võtab Hartikainen kokku. “Kuna koolitusel osalesid suuresti üksteist tööalaselt asendavad inimesed, läks kõik ladusalt,” selgitab ta.

“Meie tootmise tippjuhid hindasid positiivselt sellise digikoolituse vajalikkust ja ka see aitas tootmist ja tootmise planeerimist koolituse nädalal paremini ümber korraldada.”

Küsimusele, kas on ettevõttes plaanis koolitusprogrammis osalemist jätkata, vastab Hartikainen, et praegu konkreetset plaani pole, aga mõtted selles suunas liiguvad küll.