Millist palka ootab ja saab personalijuht?

Palgainfo Agentuuri teatel jäi personalijuhtide keskmine brutokuutöötasu oktoobris 2015 organisatsioonidelt kogutud andmete kohaselt ümardatult vahemikku 1700–2500 eurot, töötajatelt kogutud andmete põhjal oli see pisut madalam, jäädes 1300–1900euro vahele. Personali tippspetsialistide kohta on organisatsioonidelt ja töötajatelt kogutud töötasuandmed sarnasemad ja keskmine brutokuutöötasu jäi ümardatult 1200–1550 euro vahele.

Organisatsioonidelt kogutud andmeid mõjutavad riigisektori personalijuhtide töötasud, kus keskmine vahemik on kõrgem – 2050–2550 eurot. Erasektori organisatsioonide personalijuhtide töötasude vahemik jäi 1550–2270 piiresse.

Organisatsioonide tegevusvaldkondade lõikes olid personalijuhtide töötasud madalamad jae- ja hulgikaubanduses ning majutuses ja toitlustuses, kus on ka palgastatistika järgi madalamad töötasud. Vähem kui 50 töötajaga organisatsioonides jäi personalijuhi keskmine töötasu 1500–1880 euro piiresse, suuremates organisatsioonides 1900–2615 euro ringi, seega mõjutavad personalijuhtide töötasu nii organisatsiooni tegevusvaldkond kui ka selle suurus.

Töötajate küsitlusele vastanud personalijuhtide vanus jäi suuremalt jaolt vahemikku 35–54 eluaastat ja tegu oli peamiselt naisterahvastega. Kui võtta aluseks personalijuhtide haridustase, võib öelda, et kõrgemad töötasud (1450–2230 eurot) olid magistrikraadiga personalijuhtidel, samas kui ilma magistrikraadita personalijuhid teenisid oktoobris 2015 brutotöötasuna 1280–1775 eurot.

Kui võrrelda personalijuhte teiste valdkondade juhtidega – nt finantsjuhi, haldusteenistuse juhi, müügi- ja turundusjuhiga –, on erinevused personalijuhtide töötasudes väiksemad, suuremad palgavahed on finantsjuhtide ning müügi- ja turundusjuhtide töötasudes, kus poole vastanute töötasud jäid 1625–2850 euro vahele ning sõltusid märgatavalt organisatsiooni suurusest, tegevusalast ja üldisest palgatasemest.

Personalijuhtide ja personali tippspetsialistide ootus netopalgale on võrreldes kahe aasta taguse ajaga (küsitletud novembris 2013) kasvanud juhtidel 1300-lt 1500 eurole ja tippspetsialistidel 1200 eurolt 1400-le.

Personalitöötajate palgatõus annab silmad ette nii mõnegi muu valdkonna omale

Kui võrrelda 2014. ja 2015. aasta sügisel organisatsioonidelt kogutud andmeid, on näha, et aastaga oli personalijuhtide keskmine töötasu kasvanud 11% võrra, mediaankasv oli 8%. Töötajate küsitluses osalenud personalivaldkonna juhtidest ja tippspetsialistidest (sh karjäärinõustajad ja koolitusspetsialistid) märkis 36%, et nende netotöötasu oli aastaga tõusnud, 49%-l töötasu muutunud ei olnud ja 12% ei olnud aasta tagasi töötanud. Netotöötasu keskmine kasv oli 18% (mediaankasv 10%) ehk keskmiselt saadi 153 eurot rohkem kätte (mediaankasv 100 eurot netos) – arvesse on võetud ainult nende töötajate vastuseid, kelle töötasu tõusis. Kui arvestada kõigi nendel ametitel töötanute vastuseid ehk ka 0-kasvu, on töötasu tõus väiksem (keskmine 15% ja mediaankasv 9%).

Netotöötasu kasvu lähema kuue kuu (november 2015 – aprill 2016) jooksul prognoosis oktoobris viiendik (21%) personalivaldkonna juhtidest ja tippspetsialistidest. Keskmiseks kasvuks ennustati toona 15% (mediaankasv 13%) ehk keskmiselt 167 eurot netos (prognoositud mediaankasv 200 eurot netos).

Personalitöötajate töötasuga rahulolu protsent kõneleb iseenda eest

Oma töötasuga oli rahul peaaegu pool (49%) personalitöö juhtidest ja tippspetsialistidest. Võrdluseks: kõigist töötajatest oli oma töötasuga rahul 30%. Kuna töötasuga rahulolu on seotud palgatasemega ja enamik personalivaldkonna juhte ja tippspetsialiste teenib üle mediaanpalga, siis on ka kõrgem rahulolu ootuspärane tulemus.

Personalijuhtide ja tippspetsialistide töötingimustega rahulolu koondindeks ja lojaalsuse näitajad olid samuti keskmisest kõrgemad – oma töö ja töötingimustega oldi valdavalt rahul ning kogu vastajaskonnaga võrreldes oli vähem neid, kes plaanisid töökohta vahetada või olid avatud pakkumistele.

Töötasude taseme kõrval uuritakse ka töötasude muutusi ja nende muutuste põhjuseid ning töötasu komponente, samuti on peale töötasude igas uuringus fookus ka mõnel tööga seotud teemal, näiteks paindlikul töökorraldusel, tööandja mainel, soodustustel, värbamispraktikatel vms.

Palgainfo Agentuur kogub kaks korda aastas andmeid organisatsioonidelt ja töötajatelt kes soovivad võrrelda oma töötasusid valitud ametikohtadel teiste organisatsioonide omadega. Samas pakub agentuur kogutud andmetel põhinevaid väljavõtteid, konsultatsiooni ja koolitusi. Järgmine andmete kogumise periood on mais 2016.