Sel kevadel ilmus värske „Personalijuhtimise käsiraamat”. Järjekorras juba neljas, kuid ometi täiesti uue sisu ja välimusega. Ühegi peatüki sisu ei kattu eelmise, 2017. aastal välja antud käsiraamatuga. Raamatusse on juurde lisatud peatükid personalijuhtimise tulevikusuundadest, organisatsioonikultuurist ja töötajakogemuse loomisest ning personalijuhtimisest eriilmelistes organisatsioonides – avalikus sektoris, vabaühenduses, multikultuurses organisatsioonis ja idufirmas.
- Vasakul PARE juht Kärt Kinnas, paremal „Personalijuhtimise käsiraamatu” koostaja Kadi Tamkõrv Foto: PARE
Raamatu 14 autorit on personaliekspertidest praktikud, kes on koondanud valdkonna teema alla praktilisi juhiseid, näpunäiteid, kogemuslugusid ja näidismudeleid. Raamatule on lisanud finantsjuhtimise ja tehnoloogia vaate konsultandid Paavo Siimann ja Enn Saar.
Käsiraamatu konsultant Enn Saar selgitab, kuidas tehnoloogia areng lähitulevikus erinevaid personaliprotsesse mõjutab. Ta leiab, et tehnoloogia areng on kõige kiirem neis kuues personalivaldkonnas.
• Agiilsed tulemusjuhtimise süsteemid. Organisatsioonid kaardistavad fookust – mis on kõige olulisem, millele keskenduda. Organisatsioonid vajavad tehnoloogilist lahendust, kuidas anda ülevaade igale töötajale sellest, kus me oleme, kuidas meil läheb, mis on eesmärgid ja ülesanded ja kiirelt leida kohad, kus on vaja abi.
• Õppijakesksed e-õppesüsteemid. Distants- ja ümberõppe vajadused kasvavad. E-õppe süsteeme on palju, kuid need on ajale jalgu jäänud. Keskkond peab olema mugav kasutada ja kiire.
• Automatseeritud süsteemid. Tuleb vaadata, kuidas võtta tehnoloogilised lahendused kasutusele seal, kus senini on olnud tarvis inimkontakti ning kuidas inimesi ümber õpetada ja harjutada mõttega, et töö toimub uutmoodi.
• Kaugkohtumised. Olemasolevatele kaugtööplatvormidele on vaja uusi funktsioone. Kindlasti tuleb uusi tegijaid, kes lammutavad olemasolevad paradigmad kaugtöötamises.
• Tööampsud. Kasvab vajadus tehnoloogilise keskkonna järele, kus on võimalik kiiresti leida puuduolev spetsialist ning funktsionaalsus teda kiiresti kurssi viia sellega, mida organisatsioon vajab ja töötaja pakkuda saab.
• Heaolu tehnoloogiad. Neid tehnoloogiaid, mis mõõdavad keha füüsilist olukorda, on palju, kuid üha rohkem vajame tuge selles, kuidas meil inimesena tervikuna läheb, kas meil on läbipõlemise oht.
Käsiraamatu peatüki „Personalijuhtimise tulevik” autor Maria Kütt sõnab, et 2020. aasta muutuste mõjul jõuab tulevik kiiremini kätte. Ta leiab, et lisaks digitaliseerimisele ja automatiseerimisele saab ka sotsiaalne ettevõtlus kiirenduse. Inimeste jaoks on tähtis see, kuidas organisatsioon suhtub töötajasse, panustab kogukonda ja ühiskonda laiemalt.
Personalijuhtimise käsiraamat annab juhile ja personalitöötajale võimaluse vaadata, milline on järgmine oluline samm, millele organisatsioonis keskenduda, et personalijuhtimine aitaks kaasa inimeste arengule ja organisatsiooni edule nii praegu kui tulevikus. See aitab nii tudengitel kui ka juhtidel orienteeruda personalijuhtimise maailmas ja annab praktilisi tööriistu, et edukalt uued suunad ellu viia.
Käsiraamatu koostas Kadi Tamkõrv.
Käsiraamatu autorid on Riina Einberg, Helena Evert, Evely Gorobinski, Kristi Jõeorg, Evert Kraav, Maria Kütt, Ilona Lott, Piret Luts, Mailis Neppo, Lia Ratnik, Egle Saska, Kadi Tamkõrv, Helo Tamme, Pirkko valge ja Ingrid Viinapuu.
Käsiraamat on müügil
PARE kodulehel ja ka Apollo ja Rahva Raamatu poodides. Peagi jõuab müügile ka e-raamat.
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.