Probleemide lahendamise asemel tuleb tegeleda nende põhjustega

Ettevõtjad tegelevad klientide kaebustega, politseinikud jälitavad kurjategijaid ja arstid ravivad kroonilisi haigusi. Ometi on paljud kaebused, kuriteod ja tõved ennetatavad. Dan Heathi „Ülesvoolu“ on suurepärane raamat muutuste juhtimisest ja probleemide lahendamisest. Ta kirjeldab veenvalt, kuidas me kipume ühiskonnana väärtustama probleemidele reageerimist ja allavoolu lahendamist, selmet ennetada targalt nende tekkimist.

Ta alustab raamatut metafoorse looga jõevooluga järjest lisanduvatest uppuvatest lastest. Ilmselt tormaks suur osa meist instinktiivselt jõkke, et keskenduda allavoolu laste päästmisele. Meil pole aega esitada küsimust, kuidas need lapsed üldse jõkke sattusid. Nii ei tule meil pähegi tegelda tüübiga, kes lapsi jõkke viskab.

Ülesvoolu mõtlemine eeldab radikaalset nihet mõtlemises, mis seab fookusesse probleemide allikate leidmise, et lahendada probleemid enne, kui need tekivad. Heath toob raamatus näite koolist, mis vähendas väljalangevust poole võrra pärast seda, kui saadi aru, et tegu pole paratamatusega ning selle vältimisega tuleb alustada juba 9. klassis. Hea näide on ka üks reisimise veebilehekülg, mis suutis igal aastal ära hoida 20 miljonit (!) klienditeeninduskõnet, tehes oma broneerimissüsteemis üksnes mõne lihtsa muudatuse.

Heath toob esimese põhjusena välja selle, et me tajume probleeme paratamatusena. Probleemipimedusest lööduna usume, et neid polegi võimalik lahendada – need on ju alati olnud.

Teine oluline takistus ülesvoolu mõtlemisel on see, et probleemidel pole omanikku. Probleemide lahendamiseks tuleb ujuda üles- ehk vastuvoolu, tuua kokku eri pooled ning tekitada uued koostöövormid.

Kolmandaks, me oleme niivõrd keskendunud „laste päästmisele“, et meil ei ole aega tegelda süsteemse mõtlemise ja lähenemisega.

On ka neljas põhjus. Tihti toob allavoolu probleemide lahendamine suuremat tähelepanu ja rahuldust. Laste jõest päästmise loos saaks suurema tunnustuse ilmselt see, kes lapsi veest välja sikutas, mitte see, kes vetteviskaja elimineeris. Metsatukka koristades näeme kohe tulemust ja tunneme end hästi. Mida teha aga selleks, et see prügi sinna ei jõuakski? Keskkonnaprobleemid on välja töötanud justkui kuri ideoloog, et ära kasutada inimeste nõrkusi: muutused on liiga aeglased, et tekitada arusaama vältimatust olukorrast.

See raamat on hea ja inspireeriv kaaslane, mis aitab mõtiskleda nii isiklike, organisatsiooni kui ka kogu ühiskonna probleemide juurpõhjuste väljaselgitamise ja muutuste juhtimise üle, et neid alatiseks ennetada.