Palju räägitakse lumehelbekestest, kuid on ettevõtteid, kellel ei ole probleemi mitte noortega, vaid hoopis n-ö jääpurikatega, s.t vanemaealiste kandidaatidega, kes käituvad nii, nagu kirjeldatakse lumehelbekesi. Eestis ei ole puudu tööjõust, vaid tööd teha soovivatest inimestest, leiab AQ Trafoteki personalijuht Helen Neeve.
- AQ Trafoteki personalijuht Helen Neeve. Foto: Äripäev
Plaanid uued aastaks
Mõne ametikoha loomisest oleme rääkinud ning eeldatavalt sel ja järgmisel aastal need ka loome. Ametikohtade loomise taga on juunis toimunud omaniku vahetus, mis on toonud kaasa seniste töötajate ülesannete ja ka struktuuri muutumise. AQ Trafotek alustas kunagi Soome emaettevõtte filiaalina, mistõttu juhtis paljusid ülesandeid Soome peakontor.
Nüüd on tööülesannete muutumine toonud kaasa mõningate töötajate otsuse ettevõttest lahkuda ning see on loonud võimaluse tegelikud vajadused uuesti üle vaadata ja läbi kaaluda. Seetõttu on värvatud inimesi ametikohtadele, mis tekkisid seoses Soome organisatsiooni muutumisega, aga ka üldise organisatsiooni struktuuri muutumise tõttu. Uusi töökohti loome nii kontorisse kui ka tootmisesse.
Otseselt ametikohtade vähendamist plaanis ei ole. Endiselt värbame uusi inimesi lahkuvate töötajate asendamiseks. Ettevõte on pidevas muutumises, mistõttu on tooteid, mis tootmisest maha lähevad ja teised tulevad asemele – see võib tuua kaasa vajaduse ühed inimesed koondada ja teistsuguste oskustega inimestega asendada. Kindlasti hakkame aasta alguses värbama inimesi, et olla valmis tootmise eripärast tulenevale suvisele kõrghooajale, mil olemasolevad töötajad soovivad puhata.
Tegeleme endiselt ka tootmis- ja töökorralduse efektiivistamisega, mis toob kaasa vajaduse mõned töötajad välja vahetada, sest nende oskused ja hoiakud ei võimalda neil muutunud ettevõttes jätkata.
Julgus küsida ja teha ettepanekuid
Peamine tegevus, kuidas häid töötajaid hoiame ja motiveerime, on meeldiva ja avatud tööõhkkonna loomine ja säilitamine. Tegeleme teadlikult uutele töötajatele sobivate meeskondade ja tööde leidmisega, sest minu arvates on meeldiv suhtlusvõrgustik ja sobiv töö esimesed, mis hoiavad töötajaid paigal.
Meeskonnatundele aitab kaasa töötajate julgus küsida ja teha ettepanekuid. Kindlasti on meil julgemaid ja aremaid töötajaid, kuid julgete pealt õpivad teisedki ja näevad, et midagi ei juhtu, kui küsida isegi tippjuhilt otse, ja ühtegi küsimust ei peeta rumalaks. Samuti näevad töötajad, et nende ettepanekuid kuulatakse ja võimalusel nendega arvestatakse. Endiselt jõuab meieni suur hulk uusi töötajaid ettevõtte olemasolevate töötajate kaudu ja selle aasta trend on olnud, et lahkujad soovivad mõne kuu jooksul tagasi tulla. Ju see näitab, et teeme asju õigesti.
Töötajad on ka hästi teadlikud, et ettevõte soosib nende arengut, seda peamiselt tööalasest ümber- või täiendõppest lähtudes.
Palgamaksjana ei ole me esirinnas ja harva teeme lahkuda soovijatele ülepakkumisi. Loomulikult on meil ka näpuotsatäis erinevaid soodustusi ja preemiaid, kuid need on sarnased teiste ettevõtete omadele.
Mida lähemal on juht inimestele, seda lihtsam on saavutada tulemusi. Tegelikult on töötajad väga mõistlikud ja just siis annavad sulle asu ega n-ö lahmi tühja.
Lumehelbekesed vs. jääpurikad
Tööjõuturu olukorrale on raske hinnangut anda. Meie tähelepanek on, et olenevalt aastaajast on see ka erinev. Sügisel liigub tööjõuturul väga asjalikke kandidaate ja tõesti tööd teha soovivaid inimesi. Enne suve hakkavad kandideerima pikaajalised töötud, kes on vist töötukassa konsultandilt käsu saanud.
Kui palju räägitakse lumehelbekestest, siis meie kogemus on pigem positiivne ja suurem probleem on hoopis jääpurikatega, s.t vanemaealiste kandidaatidega, kes käituvad nii, nagu kirjeldatakse lumehelbekesi.
Minu arvates ei ole Eestis puudu tööjõust, pigem on puudu tööd teha soovivatest inimestest. Mingil põhjusel ei ole endiselt suurel osal inimestest vaja ametlikult ja järjepidevalt tööl käia.
Seotud lood
Swedbanki personalijuht Ülle Matt kirjutab, et lisaks paljudele muudele viisidele, kuidas saab ettevõte töötajat hoida, on oluline edendada nii töötajate füüsilist kui ka vaimset tervist.
Õmblus- ja tekstiilitööstust mõjutab palju see, mis toimub sektori teistes ettevõtetes, seetõttu on keeruline prognoosida, kuidas järgmisel aastal tööjõuga lood on, tõdeb Protex Balti AS-i personalijuht Kai Põldvee-Mürk.
Baltic Restaurants Estonia personalijuht Helin Jõe-Vaher kirjutab muu hulgas, et põhiline viis, kuidas ettevõttes töötajaid hoitakse, on pidev kaasamine. Lisaks otsustusprotsessile kaasatakse töötajaid ka näiteks värbamisse.
Tööturul valitseb veider olukord. Ühelt poolt kurdavad tööandjad, et inimesi on raske leida ja töötukassa andmetel oli neil 2019. aasta kolmandas kvartalis iga päev vahendada keskmiselt 4600 töökohta. Teisalt on uuringute kohaselt ligi 60% töötajatest avatud uutele pakkumistele ja Eestis on umbes 31 000 registreeritud töötut. Kuidas siis töötajad ja tööandjad omavahel kokku ei saa?
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.