Personali Praktik, jaanuar 2022

Piisavalt väljakutseid jagub kindlasti kõigi personalitöötajate töölauale. Olgu siis meil kõigil palju entusiasmi, loovust ja järjekindlust arendustegevuste ning igapäevaste ettevõtmistega alanud aastal edukalt toime tulla.

2022. aastal jõustuvad mitmed muudatused töölepingu seaduses. Üks uuendus, muutuvtunni kokkulepe, tuli seadusesse veel vana aasta detsembris. Meeli Miidla-Vanatalu vastab ajakirjas kõige enam esitatud küsimustele. Teine oluline muudatus, millele seekordses numbris tähelepanu pöörame, on alates 1. aprillist muutuv lapsepuhkuste süsteem.

Mida rohkem teeme kaugtööd, seda enam peab end teadlikult suunama kaaslase märkamisele, inimlikule huvi tundmisele kolleegide suhtes. Kaugtööl olles me lõpetame koosoleku ja katkestame ühenduse ning meil ei jää aega tunda huvi, kuidas teistel tegelikult läheb, mis neil võib mureks olla jms, mis tavaliselt tuleb jutuks vahetul kohvinurgavestlusel. Taimi Elenurm kirjutab kaugtöö võimalikest mõjudest tervisele. Kristi Jõeorg annab nõu, kuidas luua keskkond, kus töötaja on avatum rääkima oma tervisemuredest.

Pahatihti ei taha töötaja ise endale tunnistada, et jõud hakkab lõppema. Juhi roll on märgata, kas töötajal on oht läbipõlemisele ning võtta võimalikult vara midagi ette. Kindlasti soovitan lugeda ka kogemuslugusid läbipõlemisest.

Pangapealse lasteaia kogemuslugu annab palju inspiratsiooni, kuidas luua selline organisatsioonikultuur, kus tõesti igaüks loeb. Neil on näiteks laste nõukogu, ehk teisisõnu, ka kõige noorema arvamust peetakse oluliseks. Samavõrd inspireeriv on Eesti Energia töötajakogemuse edendamise lugu.

Niisiis, õppida saab kõigilt, nii suurtelt kui ka väikestelt. Toogu alanud aasta põnevaid avastusi ja häid kogemusi, mida ehk Personali Praktiku veergudel teistegagi jagada.

Ene Olle

Annikat käivitavad keerulised ja esmapilgul isegi võimatuna näivad olukorrad. Tal on elus õnne olnud, sest ta on alati saanud teha seda, mis meeldib. Annika on õppinud Tartu Ülikoolis sotsioloogiat, mis on aidanud tal aru saada ühiskonnas toimuvatest protsessidest. „Olen seda usku, et andmed aitavad teha paremaid otsuseid ning mõista, miks inimesed üht- või teistmoodi käituvad,“ ütleb Annika, kellele on alati huvi pakkunud avaliku arvamuse uuringud.

Alates 1. aprillist 2022, mil töölepingu seaduses muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem, tekib kõigil lapsevanematel õigus saada 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta, kirjutavad Grant Thorntoni juristid Kristel Tiits ja Heliis Liiv.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu vastab Personali Praktiku lugejate küsimustele, selgitades, kas muutuvtunnikokkuleppe sõlmimiseks tuleb kasutada töölepingu vormi, kuidas arvestada seejuures töötasu ning kuidas arvestada kokkulepete sõlmimisel vajalike töötajate osakaalu.

Üksinda töötamist peeti varem enamasti lihtsamate tööde tegijate riskiteguriks. Tänapäeval töötavad üksi paljud kõrge kvalifikatsiooniga töötajad: programmeerijad, turundajad, masinaoperaatorid jt.

Kui tööl tehakse otsuseid emotsioonide või autoriteedi pinnalt, võivad paljud olulised probleemid lahendamata jääda. Selgitame, mis on argument ja kuidas seda rakendada töökeskkonnas otsuste tegemisel.

Eesti tööturu taastumine koroonaviiruse šokist sai möödunud suvel hoogu juurde ja Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi oli sellel sügisel töötajate arvu suurendamise plaan rekordilisel osal tööandjatest.

Ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamisel ei tasu alahinnata ühtegi lahendust. Eesmärke silmas pidades on Eesti Energia uuendanud oma koosolekuruume.

Jaanuaris 2021 ühinesid Keskkonnaamet ja endine Keskkonnainspektsioon. Ühinemisprotsessis oli oluline roll kõigil töötajatel. erilist tähelepanu pöörati psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.

Helo Tamme oktoobrikuu virtuaalkohvikus oli teemaks läbipõlemine ning oma kogemust jagasid Berit Grossberg ja Kristjan Rotenberg. Nõuandeid, kuidas läbipõlemise ja tööstressiga hakkama saada, andsid Anneli Salminen ja Paul Vahur.

Pangapealse lasteaias hoitakse au sees motot „tahan teha, mitte pean tegema“. Tänu sellele juhtmõttele on rahul nii töötajad, vanemad kui ka lapsed.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,8% ja oli 1553 eurot. II kvartalis oli palgakasv 7,3% ja I kvartalis 4,9%. Seega on töötasude kasv eelmise aasta mõõnast, mil kasv jäi alla 3%, üle saanud ja sarnaneb 2019. aasta suhteliselt kiire palgatõusuga.

Terviseküsimustes on kaht tüüpi töötajaid: need, kes räägivad oma terviseprobleemidest, sest nad hoolivad endast, ja teised, kes hoiavad tööst kinni kas või tervise hinnaga.

2020. aastal ütles üks personalijuht: „On vähe öeldud, et COVID-19 tabas meid ootamatult. Tavapärases olukorras on personalijuht firma usaldusväärne partner, aga pandeemia ajal juhime võitlust meie.“ Ka praegu on tal õigus: kui riigid liiguvad välja pandeemia faasist ja asuvad endeemia etappi, on personalijuhil ikka kõige tähtsam roll mõistmaks, mida töötajad vajavad.

Soomes on esialgse vaimustuse taandudes hakanud ilmnema kaugtöö negatiivsem pool.

PricewaterhouseCoopers Kanada värskest raportist selgub, et tööjõupuuduse mõju leevendamiseks peaksid Kanada tööandjad olema valmis vaatama piiri taha ja ehk tuleks ka võõrtöötajaid julgustada vaatama Kanada poole.